Kohtupraktika on asunud seisukohale, et asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 mainitud juurdepääsu asukoha, tähtaja ja tasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohtul on õigus määrata tasu kaaludes juurdepääsu viisi (nt olemasolev tee või rajatav tee, lubatud liiklusvahendid jne), juurdepääsu talumise ja kasutamisega seotud kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust jm asjas olulisi asjaolusid (Riigikohtu 27.09.2005. a. otsus nr 3-2-1-85-05). Juurdepääsu tasu arvestamisel tunnustab kohtupraktika kahte meetodit:
- esiteks koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise alusel (s.o. kui väheneb juurdepääsutee olemasolu tõttu koormatud kinnisasja turuväärtus, vt nt Riigikohtu 27.05.2008. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-08);
- teiseks hüvitisena teeseaduse § 37 lõike 3 alusel eratee juurdepääsuks kasutamise kulude katteks (Riigikohtu 7.06.2011. a. kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11).
Seni on selgusetuks on jäänud, millisest meetodist lähtuda
eelisjärjekorras, seda eriti olukorras, kus üks pooltest nõuab
juurdepääsutasu määramist kinnisasja väärtuse vähenemise alusel ja teine
üksnes juurdepääsutee eeldatavate hoolduskulude alusel.
Teeseaduse § 52 ja § 33 lg 8 kohaselt on eratee omanikul õigus omal
äranägemisel otsustada, kes võivad talle kuuluvat (tee)maad kasutada.
Tasuta tuleb võimaldada eratee kasutamist üldjuhul üksnes
alarmsõidukitel, kaitseväe sõidukitel eriolukorras või sõjaseisukorra
ajal ning juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või
loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Teeseaduse kohaselt
on eratee omanikul terve rida kohustusi seoses teehoiu tagamise,
liiklusohutuse, keskkonnanõuete täitmisega jne. ning ka õigus nõuda
eratee kasutamisega seotud kulude hüvitamist. Asjaõigusseaduse §-st 156
tuleneva juurdepääsu võimaldamise kohustuse talumisega ja selle eest
tasu saamisega eratee omanik teeseadusest tulenevate kohustuste
täitmisest ei vabane.
Selle põhjendusega on Riigikohus asunud tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11
tehtud kohtuotsuses seisukohale, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156
alusel lubama teiste kinnistute omanikel kasutada oma erateed
juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele, võib esmajärjekorras ja
miinimumina nõuda hüvitist teeseaduse §-s 37 lg 3 alusel teega seotud
nõuete täitmise kulude eest. Hüvitist koormatud kinnisasja turuväärtuse
vähenemise eest on õigus nõuda ulatuses, milles see ületab juurepääsutee
nõuetekohase hooldamise kulusid.
Sten Veidebaum,
vandeadvokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo
Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis
