Kuigi turu avanemisega kaasneb tarbijate seniste müügikohustuse alusel sõlmitud elektrilepingute lõppemine, ei jää kodu- ning väiksemad äritarbijad uuest aastast siiski elektrita.
Kuni käesoleva aasta lõpuni on elektriturg avatud nn vabatarbijatele, kes tarbivad aastas vähemalt 2 gigavatt-tundi elektrienergiat* ja moodustavad seeläbi vähemalt 35 % aastase elektrienergia tarbimise kogumahust. Ülejäänud tarbijatel tekib võimalus valida endale sobiv elektrimüüja uuest aastat, mil riik enam elektrihinda ei reguleeri, vaid see kujuneb elektriturul.
Riigikogus on praegu menetlemisel neid ülejäänud tarbijaid puudutava regulatsiooni täpsustamine. Olemasolevate kodu- ja äritarbijate kõrvale kavandatakse tekitada uus tarbija alaliik – väiketarbija. Seaduse eelnõu kohaselt on väiketarbijaks lisaks kodutarbijale ja korteriühistule ka see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu. Nimetatud muudatus on põhjuseks, miks väiksemad äritarbijad ei pea uue aasta saabumisel muretsema elektri olemasolu pärast.
Üldteenus
Nimelt täielikult avanenud elektriturul ei ole elektrienergia müüjatel enam müügikohustust, mistõttu senised müügikohustuse alusel sõlmitud elektrilepingud lõpevad ja selleks, et elektrit edasi tarbida, peaksid tarbijad elektrienergia müüjaga sõlmima uue elektrilepingu. Kuna oleks liialt optimistlik loota, et kõik tarbijad on uue aasta saabudes valmis sõlmima uue elektrilepingu, sätestatakse elektrituruseaduse muudatustega nö ülemineku sätted, mis kindlustavad, et tarbijad ei jää elektrita, kui neil peaks puuduma või lõppema elektrileping. Nende ülemineku sätete aluse moodustab üldteenuse regulatsioon.
Üldteenus on tarbija õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud. Algselt kavandati üldteenuse regulatsioon kehtestada üksnes kodutarbijatele, kuid viimaste muudatustega plaanitakse üldteenuse osutamise osaliseks saamise õigus anda ka väiketarbijatele.
Seaduse muudatuste vajalikkus
Üldteenuse regulatsiooni ja väiketarbija termini sissetoomisega seadusesse pehmendatakse jäika vahetegemist kodutarbijal ja äritarbijal, lugedes ka teatud äritarbijad võrdväärseteks kodutarbijatega. See on oluline, kuna riigil lasub kohustus tagada elektrienergiaga varustamine kaitsetumatele tarbijatele ja teha üleminek täielikult avatud elektriturule ehk Euroopa Ühenduse elektrienergia siseturule võimalikult sujuvaks.
Seetõttu kehtestatakse regulatsioon, mille kohaselt väiketarbijad ei jää elektrita, kui nad ei ole turu avanemise ajaks elektrilepingut sõlminud, ja nad ei pea sõlmima avatud tarne lepingut ning ostma elektrienergiat bilansienergia hinnaga, vaid neil avaneb võimalus osta elektrienergiat üldteenuse korras. Üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind kujuneb elektribörsi kalendrikuu kaalutud keskmise hinna alusel.
Ka juhul, kui väiketarbija elektrileping peaks lõppema pärast turu avanemist, ei jää ta elektrita, kuna edaspidiselt on tal samuti võimalik osta elektrit üldteenuse korras. Seevastu äritarbijatele, kes ei kvalifitseeru väiketarbijateks, üldteenuse regulatsioon ei laiene ja nemad peavad tingimata sõlmima elektrilepingu, kui nad soovivad elektrit ka edaspidi tarbida.
Seega ettevõtted, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu ja kes ei ole elektrituru avanemise ajaks sõlminud elektrilepingut, ei jää elektrituru avanemisel elektrita, kuna neil on õigus osta elektrit üldteenuse korras, mistõttu on neil üks asi vähem, mille pärast muret tunda.
* Võrdluseks keskmise eramaja aastane tarbimine on u 0,005 gigavatt-tundi.
Mikk Põld,
jurist,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
