"Teema on selles, et ega alustavad ettevõtjad tihti ei adu seda maailma üldse – mis võimalusi ta pakub ja mida tuleb tähele panna, kui toode või teenus turule tuua, et kolmandate isikute õigusi mitte riivata," ütles Elunurm BNS-ile. "Intellektuaalne omand on nii laiaulatuslikuks muutunud ja hõlmab nii paljusid tooteid ja teenuseid, et selle peale võib-olla tihti üldse ei mõelda."
Soome võltsimisvastase grupi Finnish Anti-Counterfeiting Group juhatuse liikme Åsa Krooki sõnul toimib õiguskaitsesüsteem Eestis üsna hästi. "Olukord areneb paranemise suunas, aga nagu ma aru saan, soovivad äriinimesed edaspidi parandada enda teadmisi intellektuaalomandi kaitse olulisusest: teadmisi sellest, kuidas tagada selge intellektuaalomandi kaitmise strateegia ning kuidas kaitsta ja tugevdada enda õigusi," ütles Krook.
"Elementaartasand õigusteadmistest peaks olema mistahes aineprogrammi juures ülikoolis, et saada üldse mingitest elementaarsetest õigussuhete kujunemise alusest aru," ütles Elunurm. "See ei peaks olema valikaine, vaid käikski kaasas erinevate õppesuundadega. See õpe peaks olema kaasusõpe – lahendatakse praktilisi elulisi probleeme. Tihtipeale on õiguslik raamistik see, mis justkui väidab, et me kõik tegeleme igapäevaselt õiguste rikkumisega ja tegelik ühiskond on hoopis midagi muud. Kehtiv õigus ja tegelik reaalsus on omavahel vastuolus."
