Kolm ettevõtjat on asutanud osaühingu ja igale neist kuulub enam-vähem võrdselt ca 1/3 osaühingust. Kaks neist otsustavad lisaks olla juhatuse liikmed, kolmas aga jääb niisama osanikuks.
Äri osutub edukaks, osaühingu kasum kasvab ja osanikele saaks hakata dividende maksma. Kuna kolmas osanik pole juhatuse liige, otsustatakse tema teadmiseta dividendid jagada kaheks ja märkida raamatupidamises, et tegemist on juhatuse liikme tasudega. Tekib küsimus, kas nii võib teha?
Seadus ütleb, et osaühingu juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes nõukogu või osanike otsuse alusel. Otsuse puudumisel ei tohi juhatuse liige endale või kolleegile tasu maksta, vastasel juhul ähvardab sellist juhatuse liiget kriminaalkaristus omastamise eest, aga ka tsiviilvastutus osaühingu ees. Seega ei tohiks seaduse järgi niiviisi käituda.
Samas kohtupraktikat vaadates võib eespool kirjeldatud juhtumis juhatuse liikmete vastutuse välistamine olla üpris lihtne. Minevikus tehtud väljamaksed kiidetakse tagantjärele heaks. Selleks võivad juhatuse liikmed korraldada osanike otsuste vastuvõtmise, millega kiidetakse tagasiulatuvalt heaks juhatuse liikmete ehk iseenda tasustamine. Riigikohus on kinnitanud, et juhatuse liikmest osanik võib hääletada otsuse üle maksta iseendale juhatuse liikme tasusid. Samuti on varasemas kohtupraktikas leitud, et osanikud võivad tehinguid tagasiulatuvalt heaks kiita. Selleks tuleb lihtsalt otsus korrektselt ära vormistada ja järgida elementaarseid reegleid otsuste vastuvõtmisel.
Kolmas osanik, kellel on vaid 1/3 hääli osaühingus, on jäetud ilma dividendidest ja võimalusest saada juhatuse tasusid. Tema arvates ei saa teiste osanike kuriteod olla olematud pelgalt seetõttu, et nad vormistasid tagantjärgi paar dokumenti. Kolmas osanik peab õigeks minevikus ilma otsuseta makstud tasud osaühingule tagastada. Mida seadus sellises olukorras võimaldab teha?
Kolmas osanik saab nõuda, et osaühingu juhatus kutsuks kokku osanike koosoleku, kus saaks hääletada selle üle, kas osaühing läheb kohtusse kahe juhatuse liikme vastu, kes võtsid ebaseaduslikult omale tasusid. Nimetatud kaks juhatuse liiget ei tahaks mõistagi enda vastu kohtuprotsessi algatada. Samas ei saaks nad sellisel koosolekul seaduse järgi hääletada ning koosoleku korraldamata jätmisel esineks risk, et kolmas osanik kutsub koosoleku seaduspäraselt ise kokku.
Kaks juhatuse liiget korraldavad nõutud koosoleku ja vaatamata sellele, et nad seaduse järgi eeltoodud otsuste üle hääletada ei saa, hääletavad ikka. Nad hääletavad seadusvastaselt maha otsused, mille järgi saaks osaühing muidu nende vastu kohtusse minna. Tulemuseks on küll seadusvastased otsused, mida kolmas osanik saab kohtus vaidlustada, kuid mille tagajärg saab olla üksnes seadusvastaste otsuste kehtetus. Ent kohtusse pöördumiseks tuleb osanikel võtta vastu kehtiv otsus. Seega ei olegi kolmandal osanikul seaduse järgi võimalik nõuda ebaseaduslike tasude tagastamist osaühingule, kui selle raha omastanud isikud omavad üle 50% hääli osaühingus ja keelduvad käitumast seaduspäraselt.
Eespool toodud „JOKK“-lahendustesse tuleb suhtuda väga kriitiliselt, sest sisuliselt võidakse osaühingu vara esialgu omastada ja hiljem vastutus välistada. Samuti võimaldab kehtiv õiguskord rikkuda seadust koosolekute korraldamisel ja välistada sellega enda vastutuse ebaseaduslike tasude eest. Sellised lahendused ei saa olla aga kehtiva õiguskorra mõte.
