Praeguses reguleerimata hallis alas ei ole laenu eest vastutavatel inimestel võimalust vara kaitsta. Eesti seaduste lünkade tõttu pole vastutavate pantijate õigused tagatud, vahendas juristide liidu direktor Krista Paal liidu hinnagut.
Möödunud nädalate jooksul kirjeldatud juhtumid oma kodu kaotanud inimestest tõid esile probleemid pankade ja laenuvõtjate vahelises asjaajamises, kirjutab Eesti Päevaleht. Näiteks jäi 70-ndates aastates vanaproua oma kodust ilma, kuna pank oli temaga sõlminud tüüplepingu, kus oli sees klausel, et tema kodu on tagatiseks ka laenuvõtja ja panga vahel veel tulevikuski sõlmitavatele laenulepingutele. Sellest sai vanaproua teada, kui kodu juba kohtutäituri käes oli.
Teiseks näiteks oli Pärnu üksikema juhtum, keda pank teavitas kaaslaenuvõtja makseraskustest alles siis, kui oli jõutud juba otsusele laenuleping üles öelda ja nende ühiseks tagatiseks olev korter maha müüa. Naise sõnul ei antud talle enam võimalust oma kodu päästa ega kaaslaenuvõtja 500-eurost võlga kinni maksta.
Pank ei anna infot inimestele, kes vastutavad laenu eest solidaarselt. Näiteks võib üks ja sama maja olla tagatiseks kahe pere laenule. Kui ühel tekivad makseraskused, siis esiteks pank ei teavita sellest teist peret, mistõttu pere saab sellest teada alles siis, kui ühiseks tagatiseks olev maja on juba ohus. Lisaks ei anta neile ka võimalust võlg üle võtta.
Juristide liit kutsus Eesti Päevalehe palvel teema arutamiseks kokku laiema ringi spetsialiste ja jõudis seisukohale, et siiani on jäetud Eesti seadustesse lüngad, mistõttu solidaarselt vastutavate pantijate õigused ei ole tagatud. Praegu väidavad pangad ühise rindena, et nad ei anna tagatise andjale infot laenu kohta, sest pangaseadus annab selleks õiguse. Tagatise andjat nimetavad nad üldse kolmandaks isikuks, kes pole asjaga seotud. Ometi vastutab probleemide puhul just nimelt tema.
„Solidaarvastutuse puhul on panga poolt info andmine tagatise andjale siiski õigustatud,” vastas kokkuvõtlikult juristide liidu ümarlaua nimel liidu direktor Krista Paal. „Tagatise andja informeerimine laenust ei ole piisavalt selgelt reguleeritud,” tõi ta esile üldisema probleemi.
„Kuna lisatagatise andmine ei ole veel laenu käendamine, siis ei kohaldu siin võlaõigusseaduse paragrahv, mille kohaselt võlausaldaja peab andma käendajale infot tegeliku võlgniku kohustuste täitmise kohta. Sama norm peaks kohalduma ka lisatagatise (pandi) korral, aga praegu ei kohaldu,” selgitas Paal.
Pangad väidavad, et pangasaladuse tõttu ei tohi nad anda kodu pantijale, näiteks kirjeldatud vanaprouale, teavet võla suuruse kohta. Pantijal või käendajal on aga õigus maksta ise võõras võlg tagasi, et vältida oma kinnistu sundmüüki. Selleks peaks pank enne kohtutäituri poole pöördumist esitama pantijale või käendajale dokumendid võla suuruse kohta ja pakkuma võimalust võlg tasuda. Samuti võiksid nii pantija kui ka käendaja esitada võlanõudele vastuväiteid, nagu võlgnik ise saab teha.
