„Eesti rahvas ja riigikogu on kohtunikke hinnanud kõrgelt. Ja mitte ainult sõnades, aga ka materiaalsete hüvedega. Arvan, et hea palgaga on tasakaalus ka ootused kohtunikkonnale kiirema kohtupidamise ja töö osas üldisemalt. Üks selge ootus on kiirem kohtumenetlus, sest õiglase otsuse ootamine ebamõistlikult kaua võib selle otsuse väärtust vähendada või viia õigusemõistmise mujale kui kohtusaali,“ sõnas Michal.

„Uus valitsus on seadnud eesmärgiks kohtumenetluse kiirendamise. Justiitsministeeriumil on selleks olemas ka ideed. Näiteks teatud üheliigilised kohtuasjad on mõistlik koondada keskustesse, kus neid asju menetleb spetsialiseerunud kohtuametkond. Valmistame praegu ette vangide kaebuste lahendamiseks kompetentsikeskuse loomist Tartu halduskohtusse, et spetsialiseerumine suurendaks kõigi asjade menetluskiirust ja kvaliteeti ning vähendaks venimist kaebuste tõttu, mis kipuvad korduma,“ rääkis justiitsminister.

Lisaks valmistab justiitsministeerium praegu ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusi, millega kõrvaldatakse tõsiseid menetluslikke takistusi. „Eelnõuga muudetakse kättetoimetamise süsteemi, mis tähendab, et kohus ei hakka enam aega kulutama nende inimeste otsimisele, kes eri põhjustel ei soovi, et riik nad üles leiaks. See küsimus puudutab lõviosas just neid inimesi, kes ise teadlikult kohut väldivad ja raskendavad korralikel inimestel ja ettevõtetel kohtust õiguse otsimist,“ selgitas Michal.

„Edaspidi saaks kohus sel puhul teha tagaseljaotsuse ning kui inimene soovib hiljem otsust vaidlustada, peavad nad menetluse taastamiseks ise kohtu poole pöörduma. Ja sedasi ongi kohus nendega ühenduse saanud, kui see varem pole võimalik olnud. Loomulikult jääb alati võimalus, et inimesel on mõjuvad põhjused, miks ta ei saanud kohtuga suhelda – siis lihtsalt öeldes arutatakse asja uuesti,“ märkis justiitsminister.

Tagaseljaotsuse süsteem kehtis Eestis ka varem, kuid seda muudeti, et tagada kohtuotsuste täitmine välisriigis. Analüüs siiski näitab, et kuna kohtususte täitmine välisriikides jääb alla ühe protsendi, siis selleks, et kiirendada Eestis kohtumõistmist, on võimalik leida nendele vähestele juhtumitele eraldi lahendus.

Justiitsvaldkonna peamised eesmärgid lähiaastatel on kiirendada kohtupidamist, edendada seadusloome kvaliteeti, hoida ja arendada head ettevõtluskeskkonda ning tagada inimeste põhiõiguste kaitse.

Kiirema kohtumenetluse plaan sisaldab mitme praeguse kitsaskoha lahendamist, sealhulgas menetluste kiirendamist, nüüdisaegseid IKT-lahendusi, kohtute spetsialiseerumist ja kohtuametnike palgatõusu kooskõlas riigi majanduslike võimaluste paranemisega.

Seadusloome kvaliteedi tõusu nimel plaanib justiitsministeerium senisest enam kaasata eksperte, teadlasi, ettevõtjaid, kodanikuühendusi ja teisi huvirühmi seaduseelnõude väljatöötamisse juba algfaasis. Tulevikus peaks sama teed minema kõik riigiasutused ja õigusaktidega tegelejad.

Hea ettevõtluskeskkonna tagamiseks kavatseb justiitsministeerium lühendada pankrotimenetlust kolm korda, täiustada maksejõuetusmenetlust ja vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ettevõtluses ning arendada IKT-lahendusi inimestele mugavamaks ja lihtsamaks.

Justiitsministeerium