Nimelt võimaldab uus seadus makseraskustes füüsilisel isikul oma rahalisi kohustusi ümber kujundada. Läbi seaduses sätestatud menetluse on võimalik:
- kohustuse täitmise tähtaja pikendamine;
- osadena täitmine;
- kohustuse vähendamine.
Siinkohal tuleb aga tähele
panna, et ümberkujundatud võlg ei vabasta solidaarselt vastutavat isikut
(nt. käendajat) kohustuse täies ulatuses täitmisest. See tähendab, et
käendaja võib võlgniku kohustuse eest vastutada täies ulatuses, kuid
võlgniku suhtes tagasinõudeõigus jääb üksnes selles ulatuses, milles
võlgnik vastutab ümberkujundamiskava järgi. Eelneva mõtte
illustreerimiseks üks lihtsustatud näide.
A-l on ettevõtte E ees kohustusi 10 000 eurot, mille käendajaks on B. A
satub makseraskustesse ning läbi võlgade ümberkujundamise menetluse
vähendatakse tema kohustusi E ees 7 500 euroni. E aga võib B-lt kui
käendajalt nõuda 10 000 euro maksmist. B, olles ära maksnud 10 000 euro
suuruse võlgnevuse, saab A-lt tagasi nõuda üksnes 7 500 eurot, kuivõrd A
kohustusi on ümberkujundamiskava järgi vähendatud.
Võlaõigusseaduse kohaselt võib käendust piirata tähtaja, rahasumma või
muu tingimusega. Seega oleks käendaja huvides lisada käenduslepingule
säte, mis seoks käendaja vastutuse ulatuse sõltuvusse võlgniku
vastutusega (seda ka juhul, kui võlgniku vastutus võlakaitse seaduse
alusel väheneb). See tähendab, et juhul kui võlgniku kohustust
võlausaldaja ees läbi võlgade ümberkujundamise menetluse vähendatakse,
vastutab ka käendaja vähendatud ulatuses.
Võlgade ümberkujundamise menetlust kohaldatakse ka kohustuste puhul, mis
on tekkinud enne seaduse jõustumist. Seega võiksid ka kõik praegused
käendajad analüüsida oma võimalikke kohustusi ning vajaduse ja võimaluse
korral käenduslepingusse vajalikud muudatused sisse viia.
Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et võlakaitse seaduse näol on
tegemist uue seadusega, mille kohaldamisest puudub asjakohane praktika.
Uuele seadusele omaselt esineb mõningaid küsitavusi teoreetilises
käsitluses. Samuti võib diskuteerida, kas kokkulepe, mis seab käendaja
vastutuse sõltuvusse võlgniku vastutusest ja selle muutumisest, on
kooskõlas käenduslepingu olemusega. Seetõttu on eelneva puhul tegemist
ühe võimaliku tõlgendusega, millesse toob tulevikus selgust
menetluspraktika.
Maarja Kärson,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius OÜ
