Kohtuotsuse ootel on veel üks kaitseväe töötaja ning 17 teenistujat. Kaitseväelasi esindava advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on oluline võimalikult kiiresti leida õigusselgus vaktsineerimissunni küsimuses, kuna ühalt kannatavad täna töö kaotanud inimesed, kuid teisalt võib sarnane olukord meid varsti taas ees oodata.
Hiljuti tehti Tartu Maakohtu otsus kaitseväe töötaja suhtes, kelle tööleping öeldi etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles 2021 aasta oktoobris põhjusel, et töötaja ei täitnud tööandja korraldust vaktsineerimise osas. Selleks ajaks oli ta kaitseväes töötanud 24 aastat ning soovis minna sealt otse pensionile.
Tartu Maakohus leidis, et laopidaja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ning mõistis tema kasuks välja 6-kuulise hüvitise ning kõik menetluskulud. Kaitseväel on võimalik otsus edasi kaevata kuni 30.05.2022.a.
Ühtlasi oli kohus seisukohal, et Eestis ei ole seni vastu võetud ühtegi seadust, millega oleks kehtestatud kas üldist või ametikohaspetsiifilist vaktsineerimiskohustust (viidates sealjuures ka Austria ja Saksamaa õigusele, mis on Eestiga sarnased) ning samuti, et vaktsineerimiskohustus riivab intensiivselt inimese kehalist puutumatust ja õigust eraelu puutumatusele ning eelduslikult peab inimesel olema õigus valida, kas lasta ennast vaktsineerida või mitte. Kohus kordas, et alati on vajalik kaaluda, kas on teisi võimalikke abinõusid ning kas kõrgendatud risk on pigem ajutine. Samuti tõi kohus välja, et viirus, selle levik, haigestumine ning selle vältimise võimalused on olnud pidevalt muutuses, mistõttu ei saanud kaitsevägi olla veendunud, et vaktsiin on ainus tõhus abinõu.
Kaitseväelasi esindava advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on oluline võimalikult kiiresti leida õigusselgus vaktsineerimissunni küsimuses, kuna ühalt kannatavad täna töö kaotanud inimesed, kuid teisalt võib sarnane olukord meid varsti taas ees oodata.
Vaktsineerima sundivad käskkirjad on tänaseks nii mõneski asutuses pärast töötajate töölt vabastamist kehtetuks tunnistatud, kuid töötajate suurim hirm on, et Covid-19 haiguse leviku ägenemisega alustavad asutused uuesti sarnaste abinõude ning sunniga, mis tooks sügisel kaasa uued kohtuvaidlused – kõik see on aga koormav nii meie inimestele kui ka kohtutele. Täna oleks vaja hoopiski rohkem ühiskonna sidusust koos vaimselt tervete inimestega, mitte lahterdamist ning ametkondades oma töötajates vaimse frustratsiooni tekitamist,
sõnas Reilik-Bakhoff.
Kaitseväe teenistujate osas ei ole vaidlused eelmenetlusest kaugemale jõudnud ning nii mõnedki kaebused on kohtute suure koormuse tõttu veel menetlusse võtmata.
