„Tegu on selge fopaaga strateegilise kommunikatsiooni vallas, mida tulnuks vältida ja mis tuleb nüüd põhiseaduslike institutsioonide koostöö ära lahendada. On ülioluline, et valitsus, presidendi kantselei ja riigikogu teeksid riigikaitse- ja julgeolekuküsimustes tihedat koostööd. See on kõigi osapoolte kohustus. Riigikogus pole kaitseväe Ukrainas kasutamist arutatud mitte ühelgi tasandil – ei täiskogus ega ka riigikaitsekomisjonis. Pole ka teada, et valitsus oleks seda küsimust arutanud,“ märkis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Kaljulaid.

Ta osutas ka sellele, et valitsus ei saa langetada kaitseväe üksuste Ukrainasse saatmise otsust – vastavalt põhiseadusele on sellise otsuse tegemine riigikogu pädevuses. 

„Kui Eesti valitsusel peaks tulevikus olema oleks tõesti plaanis teha riigikogule ettepanek kaitseväe Ukrainasse saatmiseks, siis on Eesti rahval täielik õigus eeldada ja oodata, et ta kuuleb seda otse valitsuselt ja mitte ühe põhiseadusliku institutsiooni töötajalt välismeedia vahendusel. See on parlamentaarse õigusriigi puhul iseenesestmõistetav,“ märkis Kaljulaid.

Praegu on tema sõnul prioriteediks Ukrainale sõjalise abi andmine. „Liitlastel on praegu suuri raskusi Ukraina armeele relvade ja laskemoona andmisega – see terav probleem nõuab kiiremas korras lahendust. Eesti kaitseministeeriumi hinnangul on Ukraina võimeline sõda võitma, kuid see eeldab kõigi Ukraina liitlaste senisest suuremat panust ja lääne kaitsetööstuse jõulist arendamist. Iga riik peaks vähemalt 0,25 protsenti oma SKP-st suunama Ukraina võidu hüvanguks. Vägede viimine Ukrainasse ei ole pikemas perspektiivis välistatud, kuid täna seda ei arutata, sest ka Ukraina pole seda küsinud,” selgitas Kaljulaid.

President Alar Karise kaitsenõunik Madis Roll ütles väljaandes Breaking Defense ilmunud artiklit kommenteerides, et ta ei ole siiski ühelegi ajakirjanikule öelnud, justkui otsustaks Eesti valitsus praegu meie üksuste saatmist Ukrainasse, kirjutab Postimees. 

«Minu sõnum on, et Eesti ei ole ühtegi varianti Ukraina abistamiseks kõrvale jätnud, kõik võimalused Ukraina abistamiseks on endiselt arutelu all. Ukraina abistamisel ei tohi ei meil ega meie liitlastel olla piiranguid, sest nende seadmine, et abistame Ukrainat siiamaani ja ei sammugi edasi, aitaks ainult Venemaad agressiooni jätkamisel. Nii on iseenesestmõistetav, et meie ja liitlased analüüsivad erinevaid stsenaariume,» ütles Roll.

Väljaanne Breaking Defense kirjutas presidendi kaitsenõunikule Madis Rollile viidates, et Eesti valitsus arutab tõsiselt võimalust saata Lääne-Ukrainasse vägesid, kes võtaksid Ukraina vägedelt üle lahingutegevusega mitteseotud kõrvalised tegevused, et vabastada ukrainlased rindel võitlemiseks.

Roll ütles väljaande teatel, et Eesti eelistaks teha sellise sammu osana NATO missioonist, näitamaks ühendatud jõudu ja sihikindlust, kuid ta ei välistanud Eesti tegutsemist Ukrainas ka väiksemas koalitsioonis.