Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul ei tohi riigis ebaseaduslikult
viibivad välismaalased ka praegu Eestis töötada ega tööandjad neid tööle
võtta, ent siiani on ebaseadusliku töötamise võimaldamine üksnes
väärtegu. Praegu saab tööandjaid riigis ebaseaduslikult viibivate
välismaalaste töölevõtmise eest karistada kuni 300 trahviühiku ehk 1200
euro ning juriidilise isiku puhul kuni 3200 euro suuruse trahviga, kuid
edaspidi on neid võimalik karistada ka kriminaalkorras.
Kriminaalkorras saab karistada tööandjat, kes on võimaldanud
ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel siin töötada aasta jooksul
vähemalt kaks korda, samuti kui ta on aasta jooksul ebaseaduslikult
tööle võtnud kaks või määratama aja jooksul kolm ja enam välismaalast,
alaealise välismaalase või inimkaubandusega seotud kuriteo
välismaalasest kannatanu. Rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistuse näeb seadus ette ka juhul, kui ebaseaduslikult Eestis viibiva
välismaalase töölevõtmisega on ohtu seatud tema elu või tervis, ning
siis, kui välismaalast on koheldud inimväärikust alandavalt.
Kui välismaalane teeb ebaseadusliku töötamise võimaldamist käsitleva
kuriteo uurimisel koostööd, võib talle anda prokuratuuri taotlusel
menetluse ajaks kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa. Varem
oli taolist elamisluba võimalik anda vaid inimkaubanduse ohvritele.
Tööandjatele lisandub seadusemuudatustega kohustus säilitada
välismaalase töölevõtmisdokumente nii tema töötamise ajal kui ka veel 10
aastat pärast töösuhte lõppu, et vajadusel tõendada välismaalase Eestis
töötamise õigusliku aluse olemasolu.
Riigikogus juuni keskel vastu võetud seadusemuudatused on ajendatud
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist, mille eesmärk
on tõhustada ebaseadusliku sisserände vastast koostööd. Direktiiv
kehtestab üldise keelu võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kel
puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, ning paneb
liikmesriikidele kohustuse rikkujaid karistada.
Eestis algatati aastatel 2005-2010 välismaalase ebaseadusliku
töölevõtmisega seoses 434 väärteomenetlust, neist 344 juhul määrati
tööandjale trahv. Trahvide kogusumma oli pea 60 000 eurot.
