Värske kohtupraktika soosib Maksuameti tegevust kus äriühingu võlgade tasumist nõutakse juhatuse liikmelt. Seaduses on vastav alus eksisteerinud juba pikemat aega. Uue lahendi valguses tasub mõelda, kas on tehtud kõik, et ei peaks tasuma võõraid võlgasid, kirjutab advokaadibüroo SORAINEN maksu- ja tolliõiguse juunikuises uudiskirjas.
Riigikohus tegi hiljuti otsuse juhatuse liikme vastutusele võtmise kohtuasjas. Vastutuse tekkimiseks peab juhatuse liige olema rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Teiseks, peab rikutud kohustus tulenema maksuseadusest. Kolmandaks, maksuvõlg peab olema tekkinud vastutusele võetava juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumise tõttu. Teisisõnu, maksuvõla tekkimise ja kohustuse rikkumise vahel peab olema põhjuslik seos. Ootamatu maksunõude saamise vältimiseks peab juhatuse liige täitma enda ülesandeid piisava hoolsusega.
Lahend on oluline põhjusel, et Riigikohus „andis andeks“ mitmed Maksuametipoolsed vajakajäämised. Nii ei toonud juhatuse liikme vastutusotsuse tühistamist kaasa maksuhalduri ebajärjepidevus süü vormi tuvastamises – kohati oli etteheidetud üksnes hooletut käitumist ning samas leidis maksuhaldur, et rikkumised olevat toime pandud tahtlikult.
Tihtipeale eelneb juhatuse liikmele tehtavale vastutusotsusele äriühingule tehtav maksuotsus. Praktikas on olukordi, kus maksuotsuses heidetakse ette hoolsuskohustuse rikkumist, kuid hilisemas vastutusotsuses leitakse, et juhatuse liige rikkus kohustusi tahtlikult. Kohus selgitas, et hoolsuskohustuse rikkumisest ei saa tuletada tahtlikku maksuseaduste rikkumist. Samas selgitas kohus, et Maksuamet võibki süü vormi osas jõuda erinevates otsustes erinevate tulemusteni.
Ühtlasi selgitas kohus, et vastutusotsuse vaidlustamiseks ei ole vaja eraldi vaidlustada maksuotsust. Maksuotsuse sisu kohta käivaid vastuväited saab esitada vastutusotsuse vaidlustamisel. Samas olgu selguse huvides märgitud, et üksnes vastutusotsuse vaidlustamisega ei ole võimalik tühistada maksuotsust.
Ettevaatlikkusele kutsub lahendist kumav seisukoht seoses tõendamiskoormise jagunemisega. Maksumenetluses lasub Maksuametil uurimiskohustus. Sellest tulenevalt peab Maksuamet välja selgitama nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Samas leidis kohus, et Maksuameti poolt mitmete asjaolude väljaselgitamata jätmine polnudki määrav. Riigikohus jättis vastutusotsuse jõusse ning märkis, et kaebaja pole omalt poolt suutnud tõendada maksuhalduri hinnangu ekslikkust. Seega lasub maksumaksjal märkimisväärne tõendamiskoormis.
Kuigi Riigikohus tegi mitmeid maksumaksja jaoks negatiivseid järeldusi, ei saa selle lahendi valgusel liigseid üldistusi teha. Seda põhjusel, et kohtute hinnangul olid maksumaksja rikkumised märkimisväärsed ning sisuliselt olevat toime pandud maksupettus. Siit ka soovitus, et juhatuse liige täidaks enda kohustusi vajaliku hoolega. Isikliku vastuse vältimiseks on ennekõike oluline tagada, et maksuarvestus oleks korrektne ning ei oleks kajastatud kahtlase taustaga arveid.
