Lisaks ülaltoodud tavalisele korrale näeb äriseadustik ja Eesti väärtpaberite keskregistri („EVK“) seadus ette lisavõimaluse, et juhul kui osaühingu osad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris, siis on võimalik osade võõrandamine ka läbi EVK. Sellisel juhul ei pea osade võõrandamise leping olema notariaalselt tõestatud.
Mis on plussid ja miinused osade võõrandamisel läbi EVK võrreldes osade notariaalse võõrandamisega?
Iga tehing on eriline
1.10.2013 seisuga on äriregistrisse kantud kokku 133 024 osaühingut, 7.11.2013 seisuga on EVK-s registreeritud 2449 osaühingut ehk 1,8% kõikidest registreeritud osaühingutest. Arusaadavalt on on enamus osade võõrandamistehingutest notariaalsed võõrandamislepingud.
Samas iga tehing on eriline. Oma praktikast võin öelda, et kui on vaja nõustada osaühingu osa võõrandamistehingut, siis üks esimesi formaalseid küsimusi, millele tuleb koos kliendiga leida vastus on, kas osa võõrandamine on põhjendatud läbi notariaalse võõrandamislepingu või on mõistlik osad enne tehingut registreerida EVK-s.
Peamised eelised osade omandamisel EVK-s:
- Õiguskindlus
- Paindlikkus
- Kulude kokkuhoid
- Finantseerijate nõudmised
EVK-s registreeritud osaühingu osa ostmise peamine eelis on õiguskindlus
EVK seaduse § 9 lg. 2 sätestab, et kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Sisuliselt on EVK-s registreeritud väärtpaberite (nt. aktsiate või osade) ostmisel antud väärtpaberite omandajale vähemalt sama tugev õiguskaitse kui kinnistusraamatu kande alusel kinnistu ostmisel.
Tavalise notariaalse võõrandamise puhul äriregister küll kajastab andmed osade omanike kohta, kuid need andmed on informatiivse tähendusega. Seega tavalise osa notariaalse võõrandamise korral, kui pärast osa võõrandamislepingu sõlmimist peaks näiteks selguma, et müüja ei olnud osa omanik või oli ta osa ära müünud, siis seadus ei anna siin omandajale sellist kaitset nagu EVK-s registreeritud osade omandamise puhul.
Eriti kirju ajalooga osaühingu osade puhul tuleks ostjal kindlasti kaaluda osa võõrandamise eeltingimuseks seada osa registreerimine EVK-s.
EVK-s registreeritud osaühingu osa võõrandamislepingul puuduvad vorminõuded
Riigikohus kinnitas hiljuti veel üle põhimõtte, et kuna aktsiate võõrandamise kehtivuse eeldusena ei ole seadusandja ette näinud vorminõuet, siis võib need tehingud TsÜS § 77 lg 1 ning VÕS § 11 lg 1 järgi teha ka suuliselt (tsiviilkolleegiumi 23.10.2013.a. otsus kohtuasjas nr. 3-2-1-96-13). Kohtulahend rääkis küll aktsiatest, aga sama põhimõte rakendub ka EVK-s registreeritud osaühingu osa kohta.
Ehk, et sisuliselt on EVK-s registeeritud osa võõrandamiseks vajalik vaid üks formaalsus. Müüja peab oma väärtpaberikonto haldurile (pangale, kus asub väärtpaberikonto) esitama korralduse osa ostjale ülekandma ning ostja peab oma väärtpaberikonto haldurile esitama korralduse osa müüjalt vastu võtta. Ülekandekorraldusi võib teha pangakontoris, aga ka internetipanga vahendusel.
EVK-s registreeritud osa võõrandamislepingu vorminõuete paindlikkus on eriti oluliseks osutunud selliste tehingute puhul, kus on n.ö. rahvusvaheline aspekt (nt. ostja või müüja ja/või nende nõustajad on välismaised isikud). See näiteks annab võimaluse võõrandamisleping sõlmida välisriigi keeles hoides kokku aega ja raha tõlgetele. Samuti on välisriigi osanikel ja nende nõustajatel tihti soov lepingu tekst vormida oma harjumuste ja eelmise praktika alusel, meie notari standardleping ei ole neile harjumuspärane ja praktikas on sageli juhtunud, et kui üritada notari standardvormi oluliselt muuta, siis sisuliselt lisandub läbirääkimistesse uus osapool ehk notar.
Samas tuleks võõrandamislepingu vormi ja selle paindlikkuse osas olla ettevaatlik eriti isikutel, kes ei ole kogenud selliste tehingute puhul. Notari juures tehingu tõestamine siiski tagab, et võõrandamisleping sisaldab kõiki olulisi kokkuleppeid, mida selline võõrandamisleping peaks sisaldama, samuti, kui lepingu pooltel tekib küsimusi, saab notari käest paluda selgitusi jne.
EVK-s registreeritud osa omandamine võib olla vähem kulukam kui läbi notariaalselt tõestatud lepingu
Kuna EVK-s registreeritud osa võõrandamiseks ei ole vaja minna notarisse, siis hoiab sellise tehingu puhul kokku notari tasust, mis sõltuvalt tehinguväärtusest (ostuhinnast) võib olla oluline kokkuhoid.
Samas ei ole EVK-s registreeritud osa võõrandamine ilma kuludeta. Osade registreerimistasu (30 EUR+km tavamenetlus, 100 EUR+km kiirmenetlus), väärtpaberite hooldustasu (minimaalne 12 EUR+km), sõltuvalt pangast, kus hoida oma väärtpaberikontot, võib lisanduda pangakulu, lisaks on väärtpaberite müügi ja ülekandekorralduste tegemisel vaja pangale maksta tasu. Ehk, et sõltuvalt tehingu mahust ei pruugi EVK-s osa võõrandamine olla oluline kokkuhoid, kui üldse.
Võrdluseks – osa hinnaga 10 000 EUR võõrandamistehingu notariaalne tõestamine toob kaasa notari tasu ca 51 EUR+km, hinnaga 100 000 EUR on notari tasu ca 320 EUR+km, hinnaga 1 000 000 EUR on notari tasu ca 2 900 EUR+km.
EVK-s osa registreerimine võib olla finantseerijate nõudmine
EVK-s registreeritud osaühingu osa pantimine tagatisena annab olulisemalt suurema kindluse pandipidajale kui osa tavaline pantimine notariaalselt tõestatud pandilepingu läbi. EVK seadus näeb pandipidajale rea täiendavaid õiguseid, mida tavalisel notariaalsel osa pantimisel ei ole (eelkõige võimaluse registreerida panditud osa võõrandamise keeld või pandi rahuldamise puhuks näha ette pandipidaja õiguse kanda panditud väärtpaber pandipidaja väärtpaberikontole jne).
Antud õiguskindluse eelise tõttu, kui tehingu finantseerimine peaks tulema mõnest Eesti pangast ja finantseerimise tagatiseks seatakse osa pant, siis seab pank finantseerimise eeltingimuseks kindlasti osade registreerimise EVK-s.
Ergo Blumfeldt,
vandeadvokaadi vanemabi,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo
