Riigikohus asus oma hiljutises otsuses (RKTSKo lahend nr 3-2-1-44-17) seisukohale, et kui osanikud määravad juhatuse liikmele tasu, mis ei ole ÄS §-ga 1801 lg 2 kooskõlas, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist. Äriseadustiku kohaselt peavad osanikud või nõukogu juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.
Kokkulepitud ja väljamakstud tasu tagastamist seadus otsesõnu ette ei näe. Küll aga võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist, kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane. Riigikohus on seaduses sätestatud vähendamise õigust tõlgendanud laiendavalt, võimaldades ka nn enammakstud summa tagasinõudmist.
Võib oletada, et Riigikohtu poolt avatud uks võib praktikas tekitada rohkem segadust kui selgust.
Äriseadustiku kohaselt on tasu vähendamise eelduseks majandusliku olukorra halvenemine võrreldes tasu suuruse määramise ajaga. Riigikohus ei ole oma otsuses seda võimalikku eeldust üldse käsitlenud. Äriseadustik näeb juhatuse liikmele ette õiguse tasu vähendamise korral leping ühekuulise etteteatamistähtajaga üles öelda. Riigikohus ei ole tasu tagasinõude õiguse ajalisi piire analüüsinud. Vastuseta on küsimus, kas tõesti võivad osanikud nt pärast aasta otsa teatud tasu juhatuse liikmele kokkuleppe kohaselt väljamaksmist nõuda osa tasust terve aasta eest tagasiulatuvalt tagasi? Kaheldav.
Samas lahendis käsitles Riigikohus ka osanike hääleõiguse piiranguid juhatuse liikmete tasudega seotud otsuste vastuvõtmisel. Kohus leidis, et samamoodi nagu osanikul on õigus hääletada enda juhtorgani liikmeks valimise, tagasikutsumise ja ametiaja pikendamise otsuse poolt, on tal õigus hääletada ka endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja endale tasu määramise otsustamisel. Vastasel korral muutuks mõttetuks enamusosaniku võimalus määrata ennast juhatuse liikmeks, kuna tasu ta endale määrata ei saaks ja see tähendaks, et pahatahtlikul vähemusel ei oleks küll võimalik takistada enamusosaniku saamist juhatuse liikmeks, kuid tal oleks võimalus takistada enamusosanikul saada juhatuse liikme tasu. Riigikohus leidis, et juhatuse liikme tasu tagastamise nõude üle otsustamise puhul on vastava juhatuse liikmeks oleva osaniku hääleõigus piiratud. Seega juhul, kui osaühingu osanikud otsustavad juhatuse liikme vastus saadud tasu tagastamise nõude üle, see juhatuse liige ise (kui ta on ühtlasi osanik) otsustada ei saa.
