Justiitsministeerium valmistab ette Eesti maksejõuetusõiguse revisjoni, millega selgitatakse välja praktikas maksejõuetusõiguses esinevad probleemid ning kehtiva õiguse muutmise vajadus.
Ühe peamise murena tõi kaubandus-tööstuskoda välja maksejõuetusmenetluste sagedase raugemise, mis on tihedalt seotud teise maksejõuetusõiguse probleemiga – vahendite puuduse tõttu jääb välja selgitamata maksejõuetuse tekkimise tegelik põhjus, mistõttu jäävad paljud nii-öelda pankrotimeistrid maksejõuetuse põhjustamise eest karistamata. Koda märkis, et võimetus sellist tegevust ohjata vähendab ettevõtete huvi teha koostööd ning kahjustab ärikeskkonna usaldusväärsust.
Probleemina nimetas kaubanduskoda ka maksejõuetusmenetluste pikka kestust ja kulukust, samuti juhtis tähelepanu piiriüleste maksejõuetusmenetlustega seonduvale ning haldurite motiveeritusele ja tasustamisele.
„Oma seisukohas rõhutasime vajadust võtta meetmeid saneerimismenetluse efektiivsemaks muutmiseks, et enam ettevõtteid oleks võimalik suunata nii võlgniku kui võlausaldaja jaoks kasulikumasse saneerimismenetlusse,“ teatas kaubanduskoda. „Tõime välja, et praktikas tuleb muuta toimivaks ärikeelu kohaldamine, kui selleks on tõepoolest alust, et ohjeldada pahatahtlikke pankrotimeistreid.“
Samuti leiab kaubanduskoda, et maksejõuetusmenetluste tulemuslikkusele aitaks kaasa, kui maksejõuetusega seotud küsimusi lahendaksid selleks spetsialiseerunud kohtunikud. Märgiti veel, et revisjoni käigus tuleks üle vaadata pankrotihaldurite järelevalve, kompetentsi ja tasustamisega seotud küsimused ning luua Äriregistri juurde operatiivne ja kasutajamugav register, mis kajastaks infot nii siseriiklike kui piiriüleste maksejõuetusmenetluste kohta.
