Lepitusorgani loomise otsustasid seltsid selle aasta alguses, selle põhjuseks ei ole liidu kinnitusel vaidluste hulk. Lepitusmenetluse aluseks on Eesti kindlustusseltside liidu peajuristi Martti Merila sõnul mullu jõustunud lepitusseadus. Ajendiks on ka Eesti liitumine majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooniga (OECD), mille puhul heideti ette, et finantsinstitutsioonidel pole Eestis lepitusorganit ning kindlustajad otsustasid näidata selles küsimuses oma initsiatiivi.
Lepitajate nimekirja kinnitavad järelevaatajad ehk finantsinspektsiooni, rahandusministeeriumi, tarbijakaitseameti ja kindlustusmaaklerite liidu esindajad, kes kinnitavad ka menetluskorra.
Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liige Mart Jesse ütles, et näiteks liikluskindlustusjuhtumitest jõuab vastavasse vaidluskomisjoni praegu umbes 170 juhtumit aastas. "Liikluskindlustus toimib seega väga-väga hästi, sest aastas on 25.000–30.000 liikluskindlustusjuhtumit," märkis Jesse. Liikluskindlustuse vaidluskomisjon tegeleb ainult liikluskindlustuse juhtumitega, uus lepitusorgan hakkab tegelema kõigi kindlustusjuhtumitega. Liikluskindlustuse kõrval pole teiste kindlustusliikide vaidluste hulk täpselt liidule teada.
Merila sõnul on kohtutes praegu menetluses alla 40 vaidluse kõikide kindlustusseltside peale kokku, kuid oma piirangu seab raha, mistõttu võiks vaidluste hulk olla suuremgi. Lepitamine on kliendile tasuta ja isegi kui kokkuleppele ei jõuta, saab Merila sõnul klient tasuta õiguslikku nõu, et hinnata, kas on mõtet kohtusse vaidlema minna. Kokkulepe saab jõustuda vaid mõlema poole nõusolekul, selle edasikaebamine ümberotsustamisel saaks Merila sõnul toimuda menetlusprotsessi õiguspärasuse, mitte otsuse enda kohta.
Jesse sõnul hakkab lepitaja tegelema vaid liitu kuuluvate seltsidega seotud vaidlustega, tasu saavad lepitajad liidult, kes selle omakorda seltsidelt sisse nõuab. Jesse lisas, et tulevikus võib lepitamine toimuda ka kindlustusmaakleri ja kindlustusvõtja vahel.
BNS
