Huvi hindade vastu tekitas asjaolu, et riigimetsapuit on keskeltläbi erametsapuidust odavam, kuigi RMK avalikel oksjonitel makstakse puidu eest tihti rohkem kui erametsaomanikele.

Esialgu nõustus RMK avaldama vaid keskmised hinnad, millega müüb kestvuslepingupartneritele 85 protsenti puidust. Pärast vaidlust, kus osales andmekaitseinspektsioon, saatis RMK lepingud, millel oli kinni kaetud olulisim info – hind ja krediiditingimused.

Kättesaadud info põhjal tegi Postimees analüüsi, mille järgi oli RMK müünud viimase viie aasta jooksul kestvuslepingutega puitu kokku 52 miljoni euro eest odavamalt võrreldes sama aja oksjonihindadega. Samuti selgus, et lepingutes peituvad võimalused puiduhinda veelgi väiksemaks trikitada.

Kas sooduspuitu saavad kõik sadakond RMK kestvuslepingupartnerit või ainult osa neist ja mis on peidus krediiditingimustes, on siiani saladuses.

Postimees palus vandeadvokaat Leon Glikmanilt kommentaari RMK salatsemise kohta. Glikman leidis, et RMK on toiminud seadusevastaselt ja andmekaitseinspektsioon on põhjendamatult aktsepteerinud RMK väidet, et tegu olevat ärisaladusega.

"Enampakkumise- ja kestvuslepingutega müügi õiguslik olemus on samane," selgitas Leon Glikman.

«Mõlemal juhul müüb riik riigiorganiks oleva RMK esindusel riigi varaks olevat puitu. On mõistmatu, miks on identses õiguslikus olukorras enampakkumisel müüdava puidu hind avalik teave, kuid kestvuslepingute puhul on see salastatud.»

Enampakkumine kajastab igal juhul turuhinda ning viimane ei saa vähemalt riigivara müügi puhul olla ärisaladus.

Kui RMK müüb kestvuslepingute alusel puitu turuhinnaga, siis igasugune mõte salastamiseks puudub,

märkis Glikman.

«Seevastu, kui puitu müüakse vaatamata seaduses sätestatud keelule alla turuhinna, siis on avalikkusel õigus sellest teada. Õigusriigi tunnusteks on läbipaistvus ja avalikkuse kontroll riigiorgani tegevuse suhtes. Ühtaegu on kohtuotsus vajalik kummutamaks ametnike seas laialt levinud väärarusaama, et avaliku teabe kättesaadavuse pärssimiseks piisab pelgalt ühe sõrmeliigutusega dokumendile üllitatud «asutusesiseseks kasutuseks» märkest. Sel viisil võidakse kabinetivaikuses «keelumärgistada» kogu avalikustamisele kuuluv teave. Kummatigi on õigus saada avalikku teavet põhiseaduses fikseeritud põhiõigusest, mille piiramine ei tohi sõltuda ametnike suvast.»

Kohus võttis menetlusse kohustamiskaebuse: kui kohus peaks tunnistama kestvuslepingute info täies ulatuses avalikuks teabeks, peab RMK väljastama Postimehele kestvuslepingud ilma hinda kinni katmata.

Kohus võttis kaebuse menetlusse vaatamata sellele, et RMK keeldus vastamast Postimehe teabenõudele, kas andmete avaldamisest keeldumine on haldusakt. Selle asemel kordas RMK ettekäändeid andmete varjamiseks – enda poolt hinna ärisaladuseks kuulutamist ja selle aktsepteerimist andmekaitseinspektsiooni poolt.

Kohus viitas, et kuigi teabenõude täitmisest keeldumine pole haldusakt, on see kohtus vaidlustatav.

Kohus leidis, et Postimehel on õigus kohustamisnõude menetlemiseks, mis tähendab, et protsessi võidu korral ei pea ta enam RMK poole pöörduma, vaid jõustunud kohtuotsus paneb viimasele koheselt ja otseselt andmete avaldamise kohustuse.

Kohus hindas, et riigimetsa müük on avalik ülesanne avaliku teabe seaduse mõttes ning metsamaterjalide müügilepingud alluvad seaduse loogikale, mis puudutab lepingus sisalduva teabe avalikustamist ning juurdepääsu võimaldamist. Seetõttu tunnistas kohus RMK antud kohtuasjas vastutajaks.

Postimees on viimasel kahel aastal kirjutanud RMK mitmetest seaduserikkumistest: RMK on muinsuskaitseseadust eirates jätnud kultuurimälestised hooldamata või hooldanud neid enda eelistuste järgi, näiteks üles löönud Sagadi mõisa, kus asub RMK peakontor.

Möödunud nädalal kirjutas Postimees, kuidas RMK ei kaasa kohalikku kogukonda asulatelähedaste riigimetsade majandamisse, rikkudes sellega metsaseadust. RMK on oma suva järgi nimetanud kaasamiseks «dokumenteeritud informeerimist», kuigi justiitsministeerium ja õiguskantsler on selgitanud, et kaasamiskorrast peab kinni pidama ja võimalusel kogukonna ettepanekuid arvestama.

Samuti on RMK eiranud Euroopa Liidu õigusakte, näiteks teinud sarnaselt erametsaomanikele lageraiet Natura 2000 kaitsealustes metsaelupaikades, mille tõttu algatas Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse. Keskkonnaamet arvas lõpuks metsaelupaigad range kaitse alla ja enam metsateatisi (raielubasid) ei väljasta.

Lisaks on RMK rikkunud rahvusvahelise säästva metsamajandamise sertifikaadi (FSC) nõuet mitte hävitada looduslikke pühapaiku. RMK on raiunud Lõuna-Eestis ristipuid (iidse matusekombe järgi kadunukeste hingepuud), mistõttu nõudis Maavalla Koda RMK käest sertifikaadi äravõtmist. Ilma selleta ei saa aga Euroopa Liidus puitu müüa. RMK pääses karistusest väitega, et pahandus juhtus «kogemata».

Seaduse järgi peab RMK seadustest kinnipidamist valvama keskkonnaminister.