22.11.2019 Reede
Kolm liitu toetavad idufirmade rahakaasamist lihtsustavat eelnõu
Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjon toetavad idufirmade algatatud eelnõu, millega antakse osanikele valik, kas teha osaühingu osadega tehinguid notari juures või mitte.
Kolm liitu toetavad idufirmade rahakaasamist lihtsustavat eelnõu
Foto: pixabay
Nimetatud kolm liitu tegid ühisavalduse ning avaldasid toetust osaühingu osa vorminõude leevendamise suhtes.
Praeguses olukorras tuleb osaühingu osade võõrandamistehinguid teha vaid notari juures või kanda osad Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse, mille järgselt on võimalik teha tehinguid panga vahendusel lihtkirjalikus vormis.
Pangad ei taha aga välismaalastele kontosid avada, kuna see on liiga riskantne ja kulukas. Ainsaks võimaluseks jääb tehingu tegemine notari kaudu. Keerulistesse tehingutesse notari kaasamine teeb aga kogu protsessi oluliselt aeglasemaks ja kallimaks. Eelnõu eesmärgiks on lihtsam ärikeskkond, millele on lubanud kaasa aidata kõik erakonnad ka oma valimisprogrammides.
Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni esinaine Karin Madisson ei näe muudatuses nii suurt riski kui mõnel pool ajakirjanduses on välja toodud. "Eelnõus nähakse ette, et vormivabaduse valiku poolt peavad otsustama kõik osanikud ühehäälselt. Peale sellist otsust hakkab osanike nimekirja pidama juhatus," sõnas Madisson.
Seega saab notariaalsest nõudest loobumine toimuda vaid kõigi osanike nõusolekul ja olukorras, kus juhatuse vastu on täielik usaldus. "Kui selline otsus on osanike poolt tehtud, siis on see selgelt näha ka äriregistrist ning iga uus investor, kes ühingus osaluse omandab, on sellest samuti hästi teadlik. See tähendab, et iga liituv osanik peab otsustama enne investeeringu tegemist, et kas ta usaldab piisavalt juhatust või mitte."
Madissoni sõnul on küsimus selles, kas oleme ühiskonnana valmis liikuma vabama ja usaldusel põhinevama ärimaastiku poole. Liidud tegid ka ettepanekud riskide vähendamiseks.
Notari juuresolekuta tehakse tehinguid nii Lätis, Leedus kui ka Soomes ning ka enamuses Euroopa Liidu ja FATF liikmesriikides nagu näiteks Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Rootsi, Ühendkuningriik ja USA. Madissoni sõnul annab see nendele riikidele, kus on vähem bürokraatiat, suure eelise, kuna investeerimine nende riikide äridesse on oluliselt odavam ja kiirem.
Madissoni sõnul teeb murelikuks, et paljud suurtööstused on juba Eestist ära kolinud ja välisinvestorid lahkunud. "Üks näitaja, mille üle saame uhked olla, on start-up ettevõtete arv elanikkonna kohta. Eestis oli 2018. aastal 10 000 elaniku kohta 5,2 ning Lätis ja Leedus vastavalt 1,8 ja 1,4 iduettevõtet," sõnab Madisson.
Märksõnad
