Riigikohus otsustas kolmapäeval, et kommertspandilepinguga tagatud nõuet ei ole võimalik maksma panna otse kohtutäituri poole pöördudes. Riigikohus põhjendas enda seisukohta eelkõige viitega sellele, et kommertspandiga tagatud nõude täitmata jätmisel ei ole üheselt selge, millisele varale kommertspant ulatub, ehk millist vara võib täitemenetluses nõude katteks müüa.
Teiseks oluliseks asjaoluks on see, et notariaalsete täitedokumentide korral ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ kontrollinud sundtäitmise eelduste täitmist või vaadanud läbi poolte vahel tekkinud vaidlust.
Vandeadvokaadi Denis Piskunovi hinnangul võib riigikohtu otsus kommertspandilepingu täitedokumendina kohaldamise osas muuta kommertspandi tagatisel laenu saamise edaspidi keerulisemaks.
"Riigikohtu otsus tähendab, et kui seni võisid võlausaldajad nõuda võlgniku kommertspandiga koormatud vallasvara võla katteks võõrandamist täitemenetluses ilma kohtulahendita, siis edaspidi enam kommertspandilepingust täitemenetluse algatamiseks ei piisa ning võlgade katteks vara realiseerimiseks tuleb võlausaldajatel läbida hagimenetlus kõikides kohtuastmetes," ütles Piskunov advokaadibüroo Magnusson teates.
Seni levinud praktika kohaselt võis kommertspandiga koormatud vara võõrandada täitemenetluses ilma kohtulahendita, kui osapooled on sõlminud vastava kokkulepe. Piskunovi sõnul tuleb riigikohtu lahendi valguses kommertspandipidajal täitemenetluse alustamiseks saada täitedokument kohtulahendi näol. Ettevõtjatel, kelle vastu on algatatud täitemenetlus kommertspandilepingu alusel, on võimalik seda edukalt vaidlustada.
