Vahetult pärast lapse sündi vallale esitatud avalduses soovis vanem lasteaiakohta lapse pooleteiseaastaseks saamisel. Lasteaiakoht anti lapsele aga soovitust pool aastat hiljem, teatas kohtu pressiesindaja.
Kaebaja esitas avalduse lapse Ülenurme lasteaeda panemiseks, mitte aga ükskõik millisesse valla lasteaedadest koha saamiseks. Valla regulatsiooni järgi puudus vanemal võimalus avalduses lasteaedade pingerea avaldamiseks, kui esimese valikuna osundatud lasteaias koht soovitud ajaks ei vabane.
Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi peab valla- või linnavalitsus looma võimaluse käia teeniduspiirkonna lasteasutuses kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad.
Kohus leidis, et vald tegutses küll enda õigusaktide järgi õigesti, andes lasteaiakohti esitatud avalduste järjekorra alusel, kuid ületas kaebaja avalduse lahendamisel seadusevastaselt mõistlikku menetlustähtaega. Kuna seadus kohustab valda andma lasteaiakohta alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest, on mõistlik menetlustähtaeg poolteist aastat pluss formaalsete toimingute teostamise aeg. Praegusel juhul pikenes see tähtaeg aga tervelt poole aasta võrra.
Kohus märkis, et uute lasteaiakohtade loomise vajalikkusele peab vald mõtlema juba kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilisel planeerimisel. Asjaoluga, et seda piisavalt tehtud pole, ei saa hiljem õigustada lasteaiakoha mittevõimaldamist lapsele, kellel on seadusest tulenev õigus lasteaias käia.
Valla viivituse ja kaebajale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui vald ei oleks lasteaiakoha andmisega viivitanud, ei oleks vanemale tekkinud kulusid eralastehoiule. Kaebajale tekkinud kuludest arvestati maha kulud, mis oleksid olnud tal ka siis, kui lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias.
Kohtuotsus on vaidlustatav 30 päeva jooksul.
