Igasugune enda identifitseerimise kohustus kujutab endast isikuandmete töötlemisena sellegipoolest riivet põhiseaduses sätestatud eraelu puutumatusele. Puuduvad jätkuvalt selgitused selle kohta, miks rahandusministeeriumi hinnangul on 460 920 inimese isikuandmete töötlemine proportsionaalne, kirjutab justiitsministeerium kooskõlastuskirjas.
Hasartmängusõltuvuse vastu võitlemine või teatud isikute kaitsmine nende enda tegevuse suhtes, piirates võimalust loteriisid mängida, on kindlasti legitiimne eesmärk. Samas ei ole justiitsministeeriumi hinnangul kindlasti proportsionaalne, et selle jaoks töödeldakse peaaegu poole miljoni inimese isikuandmeid, et kaitsta "mõningast osa" umbes 13 000 riskirühma kuuluvast mängijast, "kelle puhul loteriide mängimine võib olla kujunenud sõltuvuseks ning kes ennast muudatuse jõustumisel "eeldatavalt" hasartmängupiiranguga isikute nimekirja kannaksid. Ministeeriumi hinnangul ei saa seda kuidagi nimetada "olulise hulgana".
"Sealjuures tuleb mõelda, kas nende isikute kaitsmiseks on alternatiivseid ning nii suure hulga isikute põhiõigusi ja vabadusi mitteriivavaid meetmeid, näiteks hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuste reklaamimine ka loteriimängijatele ja klassikalise loterii reklaami piiramine," märkis ministeerium.
"Asjaolu, et umbes kolmandik lotopiletitest müüakse käesolevaks ajaks interneti vahendusel ja selliselt pileti ostnud mängija identifitseeritakse korraldaja poolt ka praegu, on interneti vahendusel klassikalise loterii pileti ostjate vaba valik, nagu on isikute vaba valik, kas maksta poes pangakaardiga või valideerida ühissõidukis sõidukaarti," seisab kirjas.
Võttes arvesse asjaolu, et enesevälistusnimekirja on ennast omal initsiatiivil alates nimekirja loomisest 2009. aastal kandnud ligikaudu 3000 isikut ehk siis 0,65 protsenti kõikidest klassikalist loteriid mängivatest inimestest ei saa justiitsministeeriumi hinnangul kavandatavat meedet kuidagi proportsionaalseks pidada.
Rahandusministeerium on välja töötanud eelnõu, mille kohaselt peavad alates 2016. aastast loteriisid ja totosid mängivad inimesed ennast tuvastama ja mis võiks aidata sõltuvusprobleemiga mänguritel vältida nendes osalemist.
Piirangut ei peetud vajalikuks laiendada kiirloteriidele, kuna Eesti Loto majandusaasta aruannete põhjal moodustavad kiirloteriid alla 20 protsendi loteriituru käibest ja kiirloterii piletite hinnad ja peavõidud on oluliselt väiksemad, mistõttu on madalam ka nendega seotud sõltuvusrisk.
