Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad altkäemaksu võtmise ja andmise asemel süüdi pistise võtmises ja andmises, jättes ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata. Einar Vettuse suhtes lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Samal põhjusel kergendati Ester Tuiksoo karistust.
Riigikohus luges nõuetekohaselt tõendatuks, et Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara või nõustusid seda tulevikus vastu võtma. Neile andsid vara või lubasid seda anda Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus, kes tegutses aktsiaseltside Merko Ehitus (praegune Järvevana) ja E.L.L. Kinnisvara huvides.
Küll leidis riigikohus, et ametialased teod, mille eest Villu Reiljanile, Kalev Kangurile ja Ester Tuiksoole vara anti või lubati, ei olnud iseenesest seadusega keelatud ja seetõttu vastutavad süüdistatavad pistise võtmise või andmise eest. Pistise ja altkäemaksu süüteokoosseisud erinevad teineteisest üksnes selle poolest, et pistise puhul antakse ametiisikule vara teo eest, mis muidu oleks seaduslik. Altkäemaksu korral võtab aga ametiisik soodustust teo eest, mis oleks õigusvastane ka juhul, kui talle selle eest soodustust ei antaks.
Arvestades tegude toimepanemise kestust ja ulatust, samuti seda, kuivõrd kõrgetel ametikohtadel olid isikud, kellele pistist anti, ei kergendanud kolleegium vaatamata süüdistatavate tegude õigusliku hinnangu muutumisele neile mõistetud karistusi.
Kolleegium tuvastas, et ringkonnakohus ei näidanud otsuses ära tõendeid selle kohta, et Kalev Kangur võttis Tarmo Pedjasaare kaasabil oma ametiseisundi kasutamise eest vara Einar Vettuselt. Üldjuhul toob kohtu selline viga kaasa kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Praeguses asjas tühistas aga riigikohus Einar Vettuse, Kalev Kanguri ja Tarmo Pedjasaare süüditunnistamise kõnealuses teos ja lõpetas selles osas kriminaalmenetluse, sest kriminaalasja uus arutamine rikuks süüdistatavate õigust kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul.
Kolleegium tõdes, et arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust, ei ole süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul praeguseks veel rikutud. Ainukeseks erandiks on Ester Tuiksoo, kelle taotluse kriminaalasja eraldamiseks jättis maakohus alusetult rahuldamata. Ester Tuiksoo õiguste rikkumise heastamiseks kergendas riigikohus talle mõistetud karistust.
Mullu 19. juuni otsusega süüdi mõistetud endise keskkonnaministri Villu Reiljani kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve sõnul käsitles ringkonnakohus oma otsuses süüasja ligi 300 leheküljel, millest 183 leheküljel olid teise astme kohtu seisukohad ja analüüs selle kohta, miks maakohtu lahend tuleb tühistada. "Seega on kaks kohtuastet jõudnud väga paljudes küsimustes täielikult vastupidistele seisukohtadele, mistõttu on äärmiselt vajalik, et ka kõrgeim kohtuaste võtaks nendes küsimustes lõpliku seisukoha," ütles Pilv juba ringkonnakohtu otsuse kuulutamise järel.
Tema sõnul käsitleb antud süüasi paljusid juriidilisi aspekte, mis on seni lahti arutamata, kasvõi jälitustoimingutega seonduv.
Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu 19. juunil avaldatud mahuka otsusega Harju maakohtu õigeksmõistva lahendi maadevahetuse süüasjas ning mõistis kohtualused süüdi, määrates neile valdavalt tingimisi vangistused.
Ringkonnakohtu hinnangul on endine keskkonnaminister Villu Reiljan süüdi altkäemaksu korduvas võtmises ning talle tuleb selle eest määrata kolme ja poole aasta pikkune vangistus. Sellele tuleks liita varasema kuriteo eest määratud karistus, samas aga sealt lahutada juba osaliselt kantud karistusosa. Lõplikuks karistuseks arvutas ringkonnakohus Reiljanile kolm aastat ja kuus kuud vangistust, mille kohus määras talle tingimisi nelja-aastase katseajaga.
Süüdimõistetuid on veelgi
Maa-ameti eksjuhi Kalev Kanguri mõistis ringkonnakohus süüdi samuti altkäemaksu korduvas võtmises ning määras talle nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Sellest kaks kuud ja 19 päeva oli Kangur eeluurimise ajal vahi all ning ülejäänud karistusosa tuleb tal kanda tingimisi viieaastase katseajaga.
Merko Ehituse suuromaniku Toomas Annuse mõistis ringkonnakohus süüdi altkäemaksu korduvas andmises ja määras talle kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
Tarmo Pedjasaare tunnistas ringkonnakohus süüdi altkäemaksu andmises ja ka altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ning määras talle karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Sellest ühe kuu ja seitse päeva viibis ta eeluurimise ajal vahi all, ülejäänud karistusaeg tuleb tal aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Ärimees Einar Vettus jäi ringkonnakohtu otsusel süüdi altkäemaksu korduvas andmises ja sai selle eest kaheaastase vangistuse. Sellest ühe kuu ja seitse päeva kandis ta eeluurimise ajal reaalselt ära, ülejäänud karistusaeg tuleb tal aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Ärimees Tullio Liblik jäi süüdi altkäemaksu korduvas andmises ja sai selle eest kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
Endine põllumajandusminister ning praegu riigikokku kuulub keskerakondlane Ester Tuiksoo jäi ringkonnakohtus süüdi altkäemaksu võtmises ja pidi vastu võtma poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Juriidiliste isikutena kohtu all olev AS Merko Ehitus, praeguse nimega AS Järvevana sai 798 000 euro suuruse rahalise karistuse ning AS E-L-L- Kinnisvara 127 823 euro suuruse rahalise karistuse ning seda mõlemal puhul altkäemaksu andmise eest.
Ühtlasi mõistis ringkonnakohus konfiskeerimise asendamisena Kalev Kangurilt riigi tuludesse 17 972 eurot ja Ester Tuiksoolt 2737 eurot. Samuti peavad kohtualused hüvitama osad menetluskulud. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus riigilt Reiljani kasuks välja 28 215 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks, Kangur saab samal põhjusel riigilt 16 872 eurot, E.L.L. Kinnisvara 57 486 eurot, Vettus 21 336 eurot, Liblik 10 502 eurot ja Tuiksoo 12 363 eurot.
