Tööinspektsioon selgitab, et selleks peab lähetatud töötaja tööandja esitama Tööinspektsioonile e-posti teel, aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. järgmised andmed:
- lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
- lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
- lähetatud töötajate arv, nende nimed ja isikukoodid või sünnikuupäevad;
- lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
- tellija ja/või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
- tellijat ja/ või isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
- info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.
Nimetatud andmed tuleb Tööinspektsioonile esitada e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval. Seoses Euroopa Liidu pidevalt areneva ühisturu soodsate võimalustega on järjest kasvanud ettevõtjate võimalused lähetada oma töötajad tööle mõnda teise liikmesriiki. Rahvusvaheliste teenuste osutamine on viinud ka Eesti tööandjaga töölepingu sõlminud töötajad tööle välisriiki. Samuti käivad välismaiste tööandjate töötajad Eestis tööl.
Sellises olukorras on sageli lähetaval tööandjal ja töötajatel raske aru saada, millise riigi õiguskorrast siis teises riigis tööd tehes lähtuma peab. Põhiprobleemiks kujuneb küsimus kas Eesti õigus või mitte ja kas Eesti õigus ikka annab lahenduse kõigis küsimustes kui töötamise kohaks on hoopiski Soome või Saksamaa?
Asi läheb aga veelgi keerulisemaks kui räägitakse töölähetusest ja lähetatud töötajast. Eesti õiguses kasutatava mõistega „töölähetuses viibiv töötaja“ sarnaneb keeleliselt Euroopa Liidu õigusest tulenev mõiste „lähetatud töötaja“ (inglise keeles posted worker). Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega.
Eestis kehtiva töölepingu seaduse (TLS) järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta, riigisiseselt või välisriiki. Seega, kui Eesti tööandja töötajaga on kokku lepitud töötamise kohana Rootsi, siis Eestist Rootsi sõites see töötaja töölepingu seaduse mõistes töölähetusse ei suundu.
Direktiivi regulatsiooniga ei ole kehtestatud, et ajutine töötegemise asukoht peab jääma väljapoole töölepingus nimetatud töötamise kohta. Direktiivi mõistes loetakse lähetatud töötajaks näiteks ka see töötaja, kellega on sõlmitud ajutine kokkulepe töötamiseks liikmesriigi territooriumil, sest direktiivi seisukohast on oluline, et teises riigis töötamine oleks ajutise iseloomuga. Direktiiv kohaldub juhul, kui töötaja ei koli teise riiki püsivalt elama ja töötama, vaid teeb tööd välisriigis ajutiselt, mis on ka algusest peale teada.
