Äriregister menetleb esitatud avaldusi kas kiirmenetluse või tavamenetluse korras. Pikenenud on mõlema menetlusliigi menetlustähtaeg ja kahjuks ei suudeta praegu tavamenetlusse suunatud avalduste puhul mõistliku aja jooksul äriregistrisse kannet teha. Menetlemisaeg võib küll piirkonniti ja isegi menetlejate puhul erineda, kuid sellegipoolest on suur osa 2011. aastal tavamenetlusse esitatud avaldusi veel menetlemata. Mida rohkem kapitali eurodesse ümberarvestamise avaldusi ühingud esitavad, seda rohkem on äriregister n-ö rivist väljas. Äriregister menetleb saabunud avaldusi saabumise järjekorras, mis välistab kapitali eurodesse ümberarvestamise avalduste erineva menetlusjärjekorra ja -tähtaja. Neid tuleb menetleda koos teiste saabunud avaldustega.
Paanikaks ei ole olnud põhjust praegu ega ka varem. Küll ei ole aga välistatud selliste asjaolude esinemine, mille tõttu peab ühing teatud kuupäevaks oma kapitali eurodesse ümber arvestama. 2011. aastal esitatud avalduste puhul oli seadusandja loodud võimalus hoida eurole ülemineku muudatuste äriregistrisse kandmise pealt kokku muutmiskande eest tasutav riigilõiv, mis pidi omamoodi soodustama ühingute tegevust kapitali eurodesse ümberarvestamiseks. Muutmiskande eest on riigilõivuseaduse alusel ette nähtud riigilõiv 17,89 eurot. Kõik ühingud, kes esitasid kapitali eurodesse ümberarvestamise avalduse ja muud lisadokumendid äriregistrile enne 1. jaanuari 2012 (st 31.12.2011 kaasa arvatud), saavad riigilõivusoodustust vaatamata sellele, et kanne tehakse äriregistrisse 2012. aastal.
Riigilõivusoodustust enam ei saa
Aastal 2012 ei ole ühingutel enam kapitali eurodesse ümberarvestamise avalduse äriregistrile esitamise puhul õigus riigilõivusoodustust saada. Samuti tuleb arvestada äriseadustikus ette nähtud piiranguga. Piirangu kohaselt ei saa osaühingud või aktsiaseltsid 2012. aastast taotleda põhikirjas tehtud muudatuste kandmist äriregistrisse enne, kui võetakse vastu otsus ka kapitali eurodesse konverteerimise kohta ja muudetakse sellega seoses põhikirja. Sisuliselt tähendab see, et kui ühingul tekib vajadus muuta ükskõik milliseid põhikirja sätteid, peab ta muutma põhikirjas ka need sätted, milles on sätestatud kapital ja osa(de) või aktsia(te) nimiväärtused Eesti kroonides. Sama kehtib osa- või aktsiakapitali suurendamise või vähendamise äriregistrisse kandmise kohta, välja arvatud aktsiakapitali tingimusliku suurendamise äriregistrisse kandmine.
Samal ajal saab ka tänavu ühing, mille kapital on jätkuvalt väljendatud Eesti kroonides, taotleda muudatuste kandmist äriregistrisse juhatuse liikmete, prokuristide puhul, ilma et samal ajal peaks olema vastu võetud otsus kapitali eurodesse ümberarvestamise kohta, ning eeldusel, et selleks ei ole vaja muuta ühingu põhikirja. Tegemist ei ole kapitali eurodesse ümberarvestamise otsuse vastuvõtmise määramatusse tulevikku lükkamise propageerimisega, vaid tekkinud olukorras võimalikult mõistliku käitumisega, mis aitaks äriregistril kiiremini 2011. aasta lõpus esitatud avaldused menetleda ega sunniks olema n-ö rivist väljas kogu 2012. aasta alguses.
Kui pöörata korraks tähelepanu raamatupidamisele, siis 2011 majandusaasta aruanded tuleb ühingutel koostada ja esitada eurodes. Aruande kirjetes ei tohi olla summad segamini eurodes ja Eesti kroonides. Seega tuleb Eesti kroonides väljendatud kapital arvestada ise ümber eurodesse, kasutades selleks euro ja krooniühiku ümberarvestuskurssi. Selleks ei pea ühing enne vastu võtma kapitali eurodesse ümberarvestamise otsust ega ootama äriregistri vastavat kannet.
1Informatsioon põhineb www.rik.ee lehel avaldatud teatisel ja autoripoolsetel järelepärimistel registriosakondadest
Kadri-Catre Kasak,
jurist,
LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo
Pirkko-Liis Harkmaa
Assotsieerunud partner/vandeadvokaat
LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo
Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis
