- Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka.
- Töötasu alammäära kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise (hetkel 292 eurot ühe lapse kohta kuus) maksmine käib neile üle jõu.
- Järgmisel aastal tõuseb alampalk 70 eurot, seega siis oleks uus miinimumelatise summa järgmisel aastal 327 eurot ühe lapse kohta kuus. Tartu Ülikooli 2020. aasta alguses valminud uuringu kohaselt on tegelik lapse keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 180 eurot kuus ehk peaaegu poole väiksem.
- Enamasti mõistab kohus elatise välja nö miinimumsummas, kuid selle summa ebamõistliku suuruse tõttu tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu.
- Paindlikum süsteem peaks viima õiglasema lahenduseni ja seega võiks ka seniste võlglaste lapsed päriselt hakata neile välja mõistetud elatist saama.
20.12.2021 Esmaspäev
Miks muudetakse miinimumelatise maksmise korda?
Riigikogu võttis 8. detsembril 2021 vastu perekonnaseaduse muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2022. Miks miinimumelatise maksmise korda muuta on vajalik, selgitab justiitsministeerium.
Paindlikum süsteem peaks viima õiglasema lahenduseni.
Foto: pixabay
Märksõnad
