Nõude esitamisel tuleb kannatanul tõendada kahju hüvitamise eeldused (sh
kahju ulatus). Paraku ei ole harv juhus, kus kannatanul puuduvad nõude
esitamise eelselt vahendid kahjustatud eseme taastamiseks ja/või kahju
täpne suurus ei ole kannatanule teada. Viidatud asjaolud ei piira siiski
kahju hüvitamise nõude esitamist.
Kahju hüvitamise nõude võib esitada enne kahjustatud eseme taastamist
Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud (viimati 21.06.2011.a
otsuses nr 3-2-1-55-11), et asja kahjustamise korral on kannatanul õigus
nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist.
Kohus ei saa kannatanu nõuet jätta rahuldamata üksnes põhjusel, et
kannatanu ei ole eseme taastamise kulusid veel kandnud. Kahju hüvitamise
nõude esitamisel enne kulude kandmist hindab kohus nõude suurust
lähtuvalt kogutud tõenditest. Nii võib kohus lugeda hüvitise suuruse
tõendatuks mh kahjustatud eseme taastamise hinnapakkumisega või tööde
kalkulatsiooniga.
Kahju hüvitamise nõude võib esitada teadmata kahju täpset suurust
Seadus võimaldab kahju hüvitamise nõuet lahendada ka juhul, kui
tuvastatud on kahju tekitamine, kuid teadmata on kahju täpne suurus.
Nimelt tuleneb võlaõigusseaduse § 127 lg-st 6 ja tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 233 lg-st 1, et kui kahju tekitamine on tuvastatud, kuid
kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha või selle kindlakstegemine on
ebamõistlikult koormav, võib kohus otsustada kahju suuruse kõiki
asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt. Lisaks on Riigikohus
korduvalt oma praktikas rõhutanud, et kui täidetud on muud kahju
hüvitamise eeldused, ei saa nõuet jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel,
et tõendamata on kahju täpne suurus.
Seega, kuigi kahju hüvitamise nõude esitamisel lasub kannatanul
märkimisväärne tõendamiskoormus, sisaldab kahju hüvitamise alane
regulatsioon mitmeid sätteid, mis kergendavad kannatanul nõude
esitamist.
Klen Laus,
advokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets