Mis on leping?
Võlasuhete tekkimise peamiseks aluseks on lepingud. Lepingud, millest
tekivad võlasuhted, nimetatakse võlaõiguslikeks lepinguteks. Lisaks
võlaõiguslikele lepingutele tuntakse muu hulgas ka perekonna-, pärimis-
ja asjaõiguslikke lepinguid.
Lepingu sõlmimisel on oluline isiku tahe, mis on väljendatud
tahteavalduses. Tahteavaldus võib olla väljendatud otseselt (sõnas või
kirjas) või ka kaudselt (nt teos, millest võib järeldada lepingu
sõlmimise tahet – nt tellimuse täitma asumine). Praktikas on levinud
arvamus, et leping on sõlmitud, kui asjakohane paber on allkirjastatud.
Sageli unustatakse, et lepingut on võimalik sõlmida ka sidevahendite
abil aktseptide vahetamise teel ja selline leping on samuti pooltele
siduv ja kohustusi loov. Seaduses ettenähtud juhul või poolte
kokkuleppel võidakse lugeda tahteavalduseks ka vaikimist.
Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt sõlmimisettepaneku (ofert) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept). Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust, mille sisu peab olema piisavalt määratletud, mis võivad olla tehtud samal ajal või erinevatel hetkedel. Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus.
Marika Jaanson,
vandeadvokaat
Lepik & Luhaäär LAWIN
Täpsemalt: Raamatupidamisuudised N7 (126) 2010 (Osta) (Telli)
