Justiitsminister Andres Anvelt allkirjastas käskkirja, millega tunnistas kehtetuks kehtiva riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning õigusabi andmisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning kohustas advokatuuri juhatust kehtestama hiljemalt 1. septembrist uued tasumäärad, maksmise korra ning kulude hüvitamise korra, mis arvestab riigieelarvest selleks eraldatud raha hulka ning riigi õigusabi eeldatavat mahtu.
Minister nendib käskkirja selgitavas osas, et viimastel aastatel on riigieelarvest eraldatud riigi õigusabi osutamiseks 28,6 protsenti rohkem raha, samas on Eesti majandus kasvanud umbes 5,4 protsendi võrra ning riigi õigusabi tellimuste koguarv on vähenenud umbes 12,5 protsendi võrra.
Samas jääb advokatuuri prognoosi kohaselt eelarveaasta lõpuks õigusabi andmise puudujäägiks 480 000 eurot, kuigi eelarveaastat alustati 627 266 euro suuruse ülejäägiga. Järgnevaks eelarveaastaks prognoosis advokatuur puudujäägiks 1 650 000 euro suurust puudujääki. Seetõttu soovis advokatuur eelarvepuudujääkide katmiseks ja riigi õigusabi edasiseks andmiseks 2015. aastal kokku 5 700 000 eurot senise 3 835 000 euro asemel.
Kuna tasude ja kulude kord on vastuolus riigi õigusabi seaduses sätestatuga, tunnistas justiitsminister korra kehtetuks ning kohustas advokatuuri kehtestama uue tasude ja kulude korra, mis arvestab riigieelarvest eraldatud raha hulka ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu.
Minister toonitas, et riigi õigusabi osutamine on advokaatide avalik-õiguslik kohustus, mille täitmist korraldab advokatuur, viimane on korraldanud õigusabi osutamise niinimetatud vabatahtlike riigi õigusabi osutajate kaudu.
"Samas on see kaasa toonud selle, et riigi õigusabi osutamisega tegeleb püsivalt kitsas ja suhteliselt konstantne ring advokaate, mis omakorda on kaasa toonud kahtlusi selliselt toimiva süsteemi jätkusuutlikkuses pikemas perspektiivis,“ seisab vastuses. „Samuti on kahtluse all, kas selline korraldus tagab riigi õigusabi osutamise parima kvaliteedi.“
Ministri hinnangul peaks advokatuur riigi õigusabi süsteemi jätkusuutlikkuse ja õigusabi parema kvaliteedi tagamiseks lähitulevikus kaaluma vabatahtlikel osutajatel põhineva süsteemi ümberkorraldamist suuremal määral kohustuslikuks süsteemiks. Sel juhul jaotataks riigi õigusabi asjad ära kõikide advokaadibüroode vahel vastavalt advokaadibüroo kaudu tegutsevate advokaatide arvule ning riigi õigusabi moodustab keskmiselt suhteliselt väikese osa keskmise advokaadibüroo tegevusest.
„Väär on olnud advokatuuri senine tasude ja kulude kehtestamise ning eelarvetaotluste esitamise lähtekoht, mille kohaselt peaks riigi õigusabi olema tasustatud võimalikult lähedaselt advokaaditeenuse turuhinnale ning et riigi õigusabi tasude vähendamine ei ole advokatuuri hinnangul võimalik, kuna riigi õigusabi tasud on advokaaditeenuse turuhindadega võrreldes madalamad,“ seisab justiitsministri vastuses.
„Hetkel kehtiva riigi õigusabi süsteemi juures ei ole riigi õigusabi rahastamisel riigi eesmärgiks see, et advokaat või advokaadibüroo saaks ainult või valdavalt riigi õigusabi osutamisest niinimetatud ära elada ning seejuures teenida turutingimustega lähedast või võrreldavat tasu ja kasumit,“ seisab vastuses. „Advokatuuri liige, kes ei soovi sellist avalik-õigusliku kohustust kanda, võib astuda advokatuurist välja.“
