"Riigikohtu otsus on lõplik ja meil tuleb seda aktsepteerida," ütles Noop BNS-ile. "Mul on kahju, et Eestist on saanud riik, kus praegune valitsus on oma otsustega öelnud selgelt, et ettevõtluskeskkond pole neile tähtis, kui tahame, siis muudame kõike seda, mida varem on seadustesse kirjutatud ja muudame kardinaalselt," rääkis ta.

Tegelikkuses ei saa enam ükski majandusharu Noobi sõnul kindel olla oma tuleviku pärast, sest riigikohtu otsusega on valitsusel vabad käed sõita uute maksudega üle mis tahes valdkonnast ja hävitada see ning praegune valitsus on seda ka näidanud, et uusi makse tehes nad ei hooli absoluutselt sellest, kuidas see mõjutab majandust.

"Antud riigikohtu otsust on väga tähelepanelikult oodatud ka välismaalt ja kindlasti mõjutab see otsus edaspidiseid investeeringuotsuseid Eestisse," sõnas Noop. "Ma võin kindlat väita, et välisinvesteeringud Eestisse hakkavad vähenema, sest Eestit enam ei usaldata," lisas ta.

Mis puudutab konkreetselt erakorralist lahja alkoholi aktsiisitõusu, siis selle mõjusid saab Noobi sõnul näha täies ulatuses järgmisel aastal, sest praeguseks on lahjat alkoholi massiliselt juba ette varutud. "Piirikaubandus Lätiga, mis juba tänaseks ilma aktsiisitõusuta on plahvatuslikult kasvanud ja moodustab 20 protsenti kogu Eesti müügist, tõuseb ligi 50 protsendini ja toob endaga kaasa väikeste maapoodide sulgemislaine," sõnas Noop.

Soomlaste alkoholiostud Eestist, mis eelmisel aastal moodustasid 25 protsenti Eesti müügist, Noobi sõnul kaovad. "Koos sellega väheneb drastiliselt ka turistide arv Eestisse," sõnas Noop.

Kõige selle tulemusel jääb riik Noobi hinnangul ilma 150 miljonist eurost, mis jääb saamata aktsiisi- ja käibemaksutuludest, mis sunnib valitsust otsima veelgi uusi makse. "Need on suuremad mõjud ja kokkuvõttes löövad riiki ennast," sõnas Noop. "Kahjuks olen ma veendunud, et niikaua, kuni sotsid on võimul, jätkub majanduse hävitamine ja järjest uute maksude kehtestamine, mille tulemusena kannatame me kõik," sõnas ta.

Reedel teatas riigikohus, et kohtu hinnangul ei ole seadusandja otsus tõsta lahja alkoholi aktsiisimäärasid planeeritust kiiremini põhiseadusega vastuolus. Riigikohtusse pöördus põhiseaduspärasuse kontrolliks õiguskantsler, kes leidis, et aktsiiside ennaktõstmine riivab alkoholi käitlemisega tegelevate ettevõtete ettevõtlusvabadust.

Õlleaktsiisi määr tõuseb laupäevast, 1. juulist kehtiva määraga võrreldes 70 protsenti 15,52 sendini mahuprotsendi kohta liitrist. Kange alkoholi aktsiisimäär tõuseb kuni aastani 2020 igal aastal 10 protsenti, tänavune tõus toimus veebruaris. Üle 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõusis toona seniselt 111,98 sendilt 123,18 sendini.