Praktikas on tavapärane, et lisaks kokkulepitud tasule õigusteenuse eest kajastub arvel ka rida „bürookulud“, „teenuse osutamisega kaasnevad kulud“ vms. Nimetatud rida kajastab üldjuhul tasu õigusteenuse osutamisega kaasnevate kulutuste eest nagu sidekulud, paljunduskulud jne.
Nii tsiviil- kui halduskohtumenetluses lahendab kohus lisaks asja sisulisele poolele ka küsimuse menetluskulude jaotumise kohta ehk väga lihtsustatult öeldes kas kaotaja peab maksma võitja menetluskulud ning kui suures ulatuses.
Menetluskulude kindlaksmääramisel peab halduskohtumenetluses kohtule nende suurust tõendama ning kulude suuruse tõendamiseks on vaja kohtule edastada advokaadilt saadud arved.
Tsiviilkohtumenetluses küsib kohus kulude kindlaksmääramisel tihti ka advokaadilt saadud arveid ja tõendeid nende tasumise kohta.
Riigikohus asus 31. juuli 2014. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-14 seisukohale, et kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada nende seos kohtumenetlusega ning õigusabikulude põhjendatuse hindamiseks peab kuludokumentidest nähtuma, milleks õigusabi osutamisena märgitud aeg on kulutatud.
Seega peab klient tähelepanu pöörama sellele kas advokaat kajastab arvel ja selle võimalikus spetsifikatsioonis osutatud teenuse piisavalt lahti detailselt, et hiljem oleks võimalik seda menetluskulude kindlaksmääramisel probleemivabalt kasutada.
Viidatud kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et arvel kajastatud bürookulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse kohtuasjaga seoses ei ole võimalik hinnata sõltumata sellest, et bürookulude kandmine õigusteenuse osutamisel on vajalik. Nimetatud seisukoht kordas Riigikohtu varasemat otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, mille kohaselt abstraktse bürookulu kajastamine arvel ei võimalda hinnata selle seost ja vajalikkust konkreetse asjaga. Riigikohus leidis, et mõistlik on eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas.
Ülalviidatud Riigikohtu seisukohad ei tähenda seda, et lisaks õigusteenuse eest makstavale tunni- või tulemustasule ei võiks advokaat arvel kajastada ka teenuse osutamisega kaasnevaid kulusid aga nimetatud kulud peavad olema identifitseeritavad, mõõdetavad ja seostatavad konkreetse kohtuasjaga. Näiteks võib tuua bensiini- või ühistranspordipileti kulu kui advokaat peab sõitma teise linna kohtuistungile jne. Tasu telefonikõnede, koopiate tegemise ning parkimise eest on vaieldav, sest kas parkimiskulu on kulu mida peaks klient eraldi tasuma või on see eelduslikult advokaadile tasutava tunnihinna sees.
Seega soovitan tähelepanelikult vaadata mida arvel kajastatakse ning kahtluse korral üle küsida kas see arvatakse menetluskulude hulka kohtus või mitte.
Alan Biin,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo Biin ja Biin
