"Volikogude otsus haldusreformi seadus vaidlustada on tervitatav, just kohalikud inimesed näitavad kõige täpsemalt, miks ja kuidas haldusreform nende põhiseaduslikke õigusi rikub. See on nõnda kaalukas reform, et riigikohtu hinnang on kindlasti vajalik," märkis Madise riigikohtule edastatud arvamuses.
Põhjaliku analüüsi ja ka teiste riikide kogemuse uurimise järel jõudis õiguskantsleri büroo järeldusele, et põhiosas jääb reform riigikogule põhiseadusega antud valikuruumi piiresse. Madise hinnangul tekivad küsimused seoses valimiste ajalise lähedusega valdade sundühendamisele ning põhiseaduslik probleem on ka ühinemiskulude katmise ülempiir.
Põhiseadusvastane olukord võib tekkida valdades, mis vabatahtlikult ei liitu ning mille sundühendamise võimalik vaidlustamine jääb tuleva aasta oktoobrikuistele valimistele liialt lähedale. Halvemal juhul ei ole selleks ajaks selge, millisele vallale ja kui suurt volikogu üldse valitakse. See on demokraatia ja õiguskindluse põhimõtetega vastuolus. Inimestel on õigus iga nelja aasta järel volikogu valida selgetel tingimustel.
Ühinemistoetuse maksmine üksnes omal algatusel vabatahtlikult liitujatele on õiguskantsleri hinnangul põhiseaduspärane. Põhiseaduslik probleem võib aga olla ühinemiskulude riigieelarvest katmisele ülempiiri seadmine. Riigieelarvest tuleb katta kõik põhjendatud ühinemiskulud.
"Oleme püüdnud esitada riigikohtule kaalumiseks kõik haldusreformi seaduse põhiseaduspärasuse kontrolliks vajalikud argumendid. Sama teevad volikogude ja ka riigikogu ja valitsuse esindajad. "Otsuse teeb riigikohus ja alles siis on asjad selged, praegu räägime üksnes riigikohtule esitatud arvamustest," märkis õiguskantsler.
