Indrek Teder saatis täna Riigikogule ettepaneku viia seadustes jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli regulatsioon põhiseadusega kooskõlla.

Õiguskantsler analüüsis kriminaalmenetluse seadustiku ja jälitustegevuse seaduse põhiseadusele vastavust osas, mis võimaldab edasi lükata isiku teavitamise tema õigusi riivanud jälitustoimingu tegemisest. Seaduste kohaselt tuleb jälitustoimingust viivitamata teatada isikule, kelle suhtes toiming on tehtud (nt kuriteos kahtlustatav), ning isikule, kelle perekonna- või eraelu on jälitustoiminguga riivatud (nt pealtkuulatava isiku vestluspartner). Prokuröri või jälitusasutuse juhi loal võib jälitustoimingust teatamise edasi lükata muu hulgas kriminaalmenetluse kahjustamise, kuritegevuse soodustamise ja jälitustegevuse kahjustamise ärahoidmiseks. Seega kehtib jälitustoimingust viivitamata teavitamise põhimõte, ning teavitamise edasilükkamise korral tuleb isikut tagantjärele teavitada kohe, kui teavitamist takistavad põhjused ära langevad.

Jälitustegevuse kui isikuandmete salajase kogumise, kasutamise ja säilitamisega sekkub riik inimese privaatsfääri ning võib riivata isiku mitmeid erinevaid põhiseadusega tagatud õigusi ja vabadusi:

• perekonna- ja eraelu puutumatust,
• õigust sõnumisaladusele,
• kodu puutumatust,
• samuti informatsioonilist enesemääramisõigust, mis tähendab isiku võimalust ise otsustada, kas ja millises ulatuses tema kohta käivaid andmeid töödeldakse.

Põhiseadusest tulenevalt  on isikul õigus seadustes sätestatud korras tutvuda tema kohta riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes hoitavate andmetega. Isiku teavitamine tema õigusi riivavast ja salaja läbiviidud riigi toimingust on oluline ka tulenevalt inimväärikuse põhimõttest ning teiseks seetõttu, et teavitamisega luuakse isikule võimalus kasutada oma õiguste kaitseks vajalikke õiguskaitsevahendeid. Kui isikut jälitustoimingust ei teavitata, ei saa inimene oma õigusi kaitsta, sh pöörduda ka kohtusse. Sealjuures võivad isiku õigused ja vabadused saada rikutud kas jälitustoimingu tegemisel või jälitustoiminguga saadud teabe säilitamisel, kasutamisel või muul töötlemisel. Seega on isiku teavitamine oluline meede vältimaks jälitustoimingute põhjendamatut kasutamist.

Jälitustoimingust teavitamine lükatakse olenevalt menetlusliigist edasi prokuratuuri loal või jälitusasutuse, nt vangla, Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti juhi loal. Teavitamise edasilükkamiseks loa andmisel tuleb kaaluda, kas inimese teavitamine jälitustoimingust kahjustaks nt kriminaalmenetlust või jälitustegevust või soodustaks kuritegevust. Nii kaua, kuni seaduses sätestatud eesmärk, mille tõttu isiku eest varjatuna tema kohta teavet kogutakse, ei ole saavutatud (nt kriminaalmenetluse kohtueelne uurimine kestab), on põhiseaduse järgi lubatav ka jälitustoimingust teavitamise edasilükkamine. Jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise alused on seaduses sõnastatud viisil, mis eeldavad määratlemata õigusmõistete sisustamist ja hindamist. Näiteks kuritegevuse soodustamise oht jälitustoimingust teatamise edasilükkamise alusena on väga lai. Seega kaasneb seaduses määratlemata aluste andmisega oht aluste liiga laiaks tõlgendamiseks ja meelevaldseks kohaldamiseks, st isiku teavitamise edasilükkamine ei pruugi olla piisavalt põhjendatud.

Õiguskantsleri hinnangul peab kontroll jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle olema piisav ja tõhus, et välistada üksikjuhul isiku põhiõiguste kaitsega vastuolus olevad väärtõlgendused ning riigi omavoli. Kuna seadus annab prokuratuurile ja jälitusasutusele õiguse jälitustoimingust teavitamise viivitamatusest kõrvale kalduda, siis peab selline kaalutlusõiguse kasutamine olema kontrollitav isiku poolt vaidlustatuna vaide-, kaebe- ja või kohtumenetluses. Olukorras, kus isik ei ole jälitustoimingutest teadlik, peab jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli tagama tema eest riik. Kui täitevvõimu teostatakse salaja, on omavoli võimalus ilmne ja see võib lõppastmes ohustada demokraatiat tervikuna.

Indrek Teder on seisukohal, et kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seadus ei näe ette tõhusat ja selget sõltumatu järelevalve korda jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle üksikjuhtumil, v.a kui isikut hiljem teavitatakse või ta saab jälitustoimingust muul viisil (juhuslikult) teada.

Kokkuvõttes leiab õiguskantsler, et kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seadus koosmõjus teabe jälitustoimingutega kogumist reguleerivate teiste seadusesätetega on vastuolus põhiseadusega osas, mis ei näe ette tõhusat ja süsteemset järelevalve korraldust jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle ja osas, mis võimaldab teavitamise edasilükkamise tulemusel jätta isiku jälitustoimingust üldse teavitamata. Samadel põhjustel on põhiseadusega vastuolus 01.01.2012 jõustuva kriminaalmenetluse seadustiku jälitustegevusega seonduv uus regulatsioon.

Õiguskantsleri Kantselei