Õiguskantslerilt on palju küsitud lapse vaktsineerimise kohta koolis. Soovitakse infot vaktsineerimiseks nõusoleku andmise vormi kohta, aga ka selgitusi, kas koolid on lastele vaktsineerimise vajalikkusest ning kehtivatest piirangutest teavitades käitunud õigesti.
Vanemalt tuleb nõusolekut küsida iga vaktsineerimise jaoks.
See tähendab, et kui vanem on andnud nõusoleku lapse vaktsineerimiseks näiteks difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu, ei saa eeldada, et nõusolek kehtib ka Covid-19 vastu vaktsineerimiseks,
kinnitas õiguskantsler Ülle Madise.
Õiguskantsler on selgitanud, et last saab koolis vaktsineerida vaid lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolekul. Kooliõde või -arst peab vanemale teatama lapse vaktsineerimisest ning küsima vanema nõusolekut vähemalt üks nädal enne vaktsineerimise toimumist. Kui vanem nõusolekuvormi ei täida ja kooliõele või -arstile tagasi ei saada, ei saa last koolis vaktsineerida.
Vanemale saadetud nõusoleku vorm ei tohi olla eksitav. Küsimused peaksid olema esitatud nõnda, et vanemal oleks võimalik sisult erinevatele küsimustele eraldi vastata ja et oleks selge, milleks vanem nõusoleku annab.
Koos nõusoleku vormiga tuleb vanematele saata ka vaktsineerimist ja vaktsiini puudutav oluline info. Vaktsineerimise nagu ka muude tervishoiuteenuste osutamise kohta kehtib põhimõte, et seda saab teha vaid siis, kui patsient või tema esindaja (nt lapsevanem) on andnud selleks teavitatud nõusoleku. Lapsevanemal on alati õigus küsida täpsustavaid selgitusi ja küsimusi, kui ta tunneb, et midagi on jäänud ebaselgeks, ning alles seejärel otsustada, kas anda lapse vaktsineerimiseks nõusolek.
Kui vanem annab küll nõusoleku, kuid last ettenähtud ajal mingil põhjusel ei vaktsineerita, on vanema antud nõusolek endiselt jõus. Kooliõde või -arst võib lähtuda vanema varem antud nõusolekust ega pea uut nõusolekut küsima, kuid peab vanemat teavitama uuest vaktsineerimisest vähemalt üks nädal enne selle toimumist. Vanemal on õigus lapse vaktsineerimiseks antud nõusolek tagasi võtta.
Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. See tähendab, et koolid ei tohi survestada lapsi end vaktsineerida laskma. Küll aga on koolil õigus jagada teavet vaktsineerimise ja õppetöö korralduse kohta. Selleks pole vaja lapsevanematelt luba küsida.
Kooli töötajatel tuleb paratamatult neid teemasid selgitada, et õpilased teaksid, et koolis toimunud lähikontakti korral sõltub karantiini jäämise kohustus sellest, kas karantiini õpilane on vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud või kas ta lubab end koroonaviiruse suhtes testida või mitte, samuti õpilase vanusest. Karantiini jäämise kohustuse ja erandid sellest on kehtestanud valitsus oma korraldusega. Selgitusi jagades peavad kooli töötajad jääma võimalikult neutraalseks. Kool ei tohi teha vaktsineerimise nimel aktiivset kihutustööd.
Koolid ega kooliõed ei saa muuta valitsuse korraldusega kehtestatud karantiinikohustust ning erandeid, neid saab kehtetuks tunnistada valitsus ise või kohus. "Kooliõed teevad tänuväärset tööd. Nad kuulavad ära õpilaste ja nende vanemate mured ja kahtlused, annavad nõu ja vastavad küsimustele. Selle vastutusrikka töö tegemise eest tuleb neid tänada ja tunnustada," lisas Madise.
