Tederi sõnul on Eestis välja kujunenud seisukoht, et kohtuotsuseid
reeglina ei kritiseerita, eriti kui on tegu kõrgeima astme kohtu
otsusega. "Sellise tava kujunemine on igati tervitatav - kohus on
omandanud ka sisuliselt sõltumatu otsustaja rolli ühiskonnas," ütles ta
neljapäeval Tartus toimuval kohtunike foorumil esinedes ja avaldas samas
arvamust, et seda tava on aeg muuta.
Kui võrrelda kohtuvõimu kõrgeima poliitilise võimu ehk parlamendiga,
siis parlamenti, tema liikmeid, nende tegevust ja vastuvõetud seadusi
kritiseeritakse tema sõnul nii põhjusega kui põhjuseta. "See on loomulik
ning demokraatlik süsteem sellest kokku ei lange ja seaduste
kritiseerimine ei tähenda, et kritiseeritavat seadust ei täideta. Sama
ei kehti aga kõrgeima astme kohtulahendite kohta. Ühiskonnale on see
kriitikavaba tsoon," ütles Teder, kelle sõnul on Eestis seega veel
arenguruumi, kui lähtuda sellest, et avatud demokraatlikus ühiskonnas
analüüsi- ja kriitikavabu tsoone ei ole.
Tederi sõnul on kohus nii õiguslik kui ka reaalne võim ning võim ei saa
ega tohi olla vaikuse ja saladuse tsoonis. Riigivõim peab olema tema
kinnitusel mitte ainult läbipaistev, vaid ka võimeline oma tegevust
selgitama ja põhjendama, miks võeti vastu mingi otsus.
"Olen seisukohal, et on hea, et ligikaudu 18 aastat on kohtulahendeid,
eriti viimase astme omi võetud kui lõplikku tõde. Riikluse ehitamisel on
vajalik, et oleks koht, kus vaidlused lõpevad. Käesolevaks ajaks on
meie kohtusüsteemi areng jõudnud sinnamaani, et peaks seda kriitikavaba
tsooni ettevaatlikult vähendama, õhendama," ütles õiguskantsler ja
lisas, et tema hinnangul aitaks selline diskussioon inimestel paremini
mõista ka kõrgema kohtuvõimu olemust.
BNS
