Õiguskantsler Indrek Teder pöördus eile Riigikohtu poole taotlusega tunnistada põhiseadusvastasteks määrused, millega tõsteti kaevandamisõiguse tasumäärasid ja osasid vee erikasutusõiguse tasumäärasid alates 2013. aasta aprillist esialgselt kavandatust kiiremini.
Valitsus kehtestas 2009. aastal kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärad etteulatuvalt aastateks 2010-2015, kuid eelmise aasta oktoobris otsustati vastu võetud määrusi muuta, tõstes uute määrustega kaevandamisõiguse tasumäärasid ja osasid vee erikasutusõiguse tasumäärasid alates 2013. aasta aprillist kavandatust kiiremini ning ulatuslikumalt.
Esialgse plaani kohaselt oleks tänavu 1. aprillist kuni 2015. aasta 1. jaanuarini vastavaid keskkonnatasusid tõstetud kahel korral ligikaudu viis protsenti, uute määruste kohaselt tõstetakse tasu kolmel korral ligikaudu 20 protsenti.
Õiguskantsleri hinnangul on keskkonnatasude kavandatust kiirem tõstmine vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, mistõttu tegi ta valitsusele ettepaneku viia need määrused põhiseadusega kooskõlla.
Kuna valitsus ei järginud õiguskantsleri ettepanekut, pöördus õiguskantsler vaidlusaluste määruste kehtetuks tunnistamiseks Riigikohtusse, teatas kantsleri kantselei. Tederi sõnul ei sea ta kahtluse alla riigi õigust nõuda loodusvarade kasutamise eest keskkonnatasu. "Riigil on põhiseadusest tulenev kohustus tagada loodusvarade säästlik kasutamine ja nõuda keskkonnakahju hüvitamist ning üldjuhul on keskkonnatasud igati õigustatud abinõud nende eesmärkide saavutamiseks. Muudatused keskkonnatasude regulatsioonis peavad aga olema kooskõlas põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega," selgitas ta.
Õiguskantsleri sõnul pidi valitsus 2009. aastal keskkonnatasu määrade tõusu etteulatuvalt viieks aastaks kindlaks määrates arvestama, et annab sellega ettevõtjatele siduva lubaduse tasumäärade kujunemise ja püsimajäämise osas.
"Võimalus näha ette kaevandamistasude muutumist viie aasta lõikes oli kindlasti paljudele ettevõtjatele aluseks oma kulude ja investeeringute planeerimisel ning pikaajaliste lepingute sõlmimisel. Sealjuures eeldati, et tasusid ei muudeta ettevõtjatele kahjulikus suunas enne 2015. aastat," selgitas Teder.
Õiguskantsleri hinnangul saab sellises olukorras tasumäärade graafikut muuta üksnes juhul, kui esineb erakordseid asjaolusid, millega valitsus ei saanud 2009. aastal arvestada.
Keskkonnaministri sõnul oli vaja määruseid muuta, kuna Eesti majandus on pärast 2009. aastat taas kasvamas ning majanduskasvu jätkudes suurenevad kaevandatavad maavara kogused, mistõttu peab loodusvarasid tõhusamalt kasutama.
Õiguskantsler leidis aga, et Eesti majanduse ja maavarade kaevandusmahtudes ei ole toimunud ega prognoosita arenguid, mida valitsusel polnud võimalik 2009. aastal ette näha. Samuti pole õiguskantslerile teadaolevalt alates vaidlusaluste määruste kehtimahakkamisest Eesti üldine maavaravaru olukord järsult halvenenud.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles mai alguses valitsuse pressikonverentsil, et ta ei mõista päriselt õiguskantsleri võitlust veel väiksemate kaevandustasude, kuna praeguses olukorras need tasud, mida kaevandajatel maksta tuleb, ei kata päriselt tekkinud kahju ja mõju nii loodusele kui ümbritsevale elukeskkonnale.
Valitsus ei ole Pentus-Rosimannuse sõnul nõus ka õiguskantsleri argumendiga ettevõtjate õigustatud ootustest. "Valitsus ei ole selle seisukohaga nõus. Me oleme selles osas keerulises olukorras, kus tõenäoliselt seisab meil ees pikk vaidlus, kus mõlema poole argumendid on olulised, siis me kõiki nüansse ei tahaks kohe laiali laotada," rääkis ta toona.
"Seadus on andnud valitsusele ette piirid, mille ulatuses siis valitsus oma määrust andes ja keskkonnatasusid määrates lähtuma peab, sellest on absoluutselt kinni peetud," ütles minister. "Isegi pärast keskkonnatasude tõusu, ei ole me kaugeltki ülempiiri lähedal."
