Arvestades, et Eesti Panga andmetel oli 30.09.2013 seisuga 16,2% kõikidest Eesti välismaale tehtud otseinvesteeringutest suundunud Lätti, siis seisab ka paljudel Eesti ettevõtjatel ees oma Lätis asuvate tütar- või sidusühingute kapitalide konverteerimine.
Hea uudis Eesti ettevõtjatele on, et Läti regulatsioon osa- või aktsiakapitali eurodeks ümber arvestamisel ei erine olulises osas Eestis kehtivast regulatsioonist, ehk et ettevõtja, kes sai sellega kenasti hakkama Eestis, saab sellega hakkama ka Lätis.
Eurodeks konverteerimine peab olema lõpule viidud hiljemalt 1. juuliks 2016.a
Peamiseks erinevuseks Läti ja Eesti regulatsiooni vahel on, et kui Eesti puhul ei näinud seadusandja ette eurodeks konverteerimise lõpptähtaega, siis lätlaste puhul on lõpptähtaeg ette nähtud ning ettevõtjad, kes tähtajaks ei ole konverteerimist läbi viinud, riskivad registrist kustutamise menetlusega.
Vastavalt Läti seadusandlusele peab eurodeks konverteerimine olema lõpule viidud hiljemalt 1. juuliks 2016.a.
Samas näeb sarnaselt Eesti äriseadustikule Läti seadusandlus teatava nö vahetähtaja, alates millest ei ole ühing oma korporatiivsetes toimingutes vaba. Alates 1. juulist 2014.a. ei ole võimalik muuta Läti ühingute põhikirja, ilma et koos põhikirja muutmisega arvestatakse aktsia- või osakapital lattidest ümber eurodeks. Lisaks peavad kõik enne 30. juunit 2013.a. asutatud ühingud hiljemalt 30. juuniks 2015.a. esitama äriregistrile oma osanike või aktsionäride nimekirja.
Aktsia- või osakapitali konverteerimise menetlus
Sarnaselt Eesti regulatsiooniga ei toimu eurodeks konverteerimine automaatselt, vaid ühingu ja selle aktsionäride või osanike poolt on vajalikud teatud korporatiivsed toimingud, eelkõige osanike või aktsionäride otsuse vastuvõtmine põhikirja muutmiseks. Sarnaselt Eestile näeb Läti seadusandlus ette kapitali konverteerimisel vähendatud kvooruminõuded ja häälteenamuse nõuded, st eurodeks konverteerimiseks piisab lihthäälteenamusest ja ei ole vaja 2/3 häälteenamust, välja arvatud kui ühingu põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
Aktsia- või osakapitali ümberarvestamisel võetakse aluseks fikseeritud lati ja euro kurss EUR 1 = LVL 0.702804.
Kapitali ümberarvestamine toimub osa või aktsiate nimiväärtuse alla ümardamisega, seetõttu ei eelda Läti seadusandlus eurodeks konverteerimisel omanike poolseid täiendavaid sissemakseid. Konverteerimise tulemusena ei tohi osanike või aktsionäride osaluste proportsioonid muutuda.
Läti äriregistrile esitatavad dokumendid ning menetlusega seonduvad kulud
Läti äriregistrile on vajalik esitada:
- avaldus äriregistrile (Läti äriregistri vorm 18);
- aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku protokoll või väljavõte;
- põhikirja uus redaktsioon;
- põhikirja muudatused;
- SIA-tüüpi ühingu puhul ka väljavõte ühingu osanike nimekirjast.
Juhul kui aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus käsitleb üksnes põhikirja muutmist seoses eurodeks konverteerimisega, siis ei ole sellise menetluse puhul vaja tasuda notaritasu, riigilõivu ega tasu seoses ametlikes teadaannetes avalikustamisega.
Kokkuvõtteks
Kuna seaduses ettenähtud tähtaeg on 1.juuli 2016.a., siis aega on piisavalt. Samas soovitan, et kui aktsionäridel või osanikel juba läheb aktsionäride või osanike tasandil otsustamiseks, näiteks seoses eelseisva eelmise majandusaasta aruande kinnitamisega, siis teha ühe soojaga ära ka kapitali ümber arvestamine lattidest eurodesse. Ühe menetluse raames seda teha on paberimajanduse mõttes oluliselt efektiivsem ning kindlasti aitab selline ettevõtjate poolne sujuv tegutsemine ka äriregistrit, kuna koormus jaotub ühtlasemalt ja register ei jookse kinni nagu näiteks juhtus Eestis.
Ergo Blumfeldt,
vandeadvokaadi vanemabi,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo
