"Suure kahjuga majanduskuritegevuse, sealhulgas rahapesualaste süütegude vastane võitlus on prokuratuuri jaoks prioriteetne valdkond, seega prokuratuur printsiibis toetab eelnõu kui viidatud võitlust tõhustavat õigusloomelist sammu," kirjutas Perling rahandusministeeriumi kantslerile Veiko Talile.

Prokuratuur avaldas arvamust rahandusministeeriumi plaanitud seadusemuudatuse kohta, mille järgi peaks peaks vara omanik või valdaja rahapesukahtluse korral hakkama tõendama kahtlase vara päritolu politsei- ja piirivalveametile (PPA) ning prokuratuurile. Omanikul tuleks esitada tõendeid vara legaalse päritolu kohta – selgitada varaga seotud tehingu majanduslikku eesmärki, seoseid reaalse majandustegevusega, osapooli ja nende lõplikke kasusaajaid.

Perling märkis enda arvamuses, et ümberpööratud tõendamiskoormuse halduskohtumenetlusse lülitamine eeldab laiapõhjalist eelanalüüsi, et leida mõistlik tasakaal õiguskorra kaitse, süütuse presumptsiooni ning omandi puutumatuse kui põhiõiguse vahel. Ta rõhutas ka, et ümberpööratud tõendamiskoormus kui selline on juba praegu rakendatav kriminaalmenetluses, nii et uue korra kehtestamisel tuleb vaadata, et uued sätted olemasolevatega kooskõlas oleks.

Peaprokurör tõi ka esile, et kuna eelnõuga antaks prokuratuurile õigus teatud juhtudel taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks, peab prokuratuurile täiendavate tööülesannete asetamine alati korreleeruma ka vastava ressursi eraldamisega.

Praegu kehtiva seaduse järgi peavad vara ebaseaduslikku päritolu tõendama uurimisasutused. "Vara päritolu uurides on uurimisasutused jõudnud olukorda, kus rahapesuskeemides kasutatava raha päritolu ei ole tuvastatav, sest rahvusvahelistele õigusabipalvetele vastuste saamisega on probleemne. Seega puudub tihti võimalus algatada skeemis osalejate suhtes kriminaalmenetlust rahapesu kuriteo tunnustel," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu oktoobri lõpus BNS-ile valminud eelnõu tutvustades.

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et niinimetatud pöördtõendamine oleks väga tõhus heidutusmeede rahapesu tõkestamisel. "Selle tulemusel oleks isikul, kes üritab Eesti finantssüsteemi kaudu raha pesta, reaalne oht oma varast ilma jääda," ütles minister BNS-ile. Samas nentis Tõniste, et kuna tegemist on olulise muudatusega, siis vajab see põhjalikku arutelu. Põhimõttelise heakskiidu andis plaanile rahapesu tõkestamise valitsuskomisjon kahe nädala eest.

Rahandusministeeriumile on teinud ettepanku pööratud tõendamiskoormuse kehtestamiseks siseministeerium tänavu 5. veebruaril ja pangaliit tänavu 19. jaanuaril. Ülesande eelnõu välja töötada andis valitsus augustis kabinetinõupidamisel. Asja on sel aastal arutanud ka riigikogu õiguskomisjon. Varem on rahapesu puhul süütuse presumptsioonis erandi tegemise plaani avalikkuses toetanud ka kommetspanku koondava pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkond ning keskkriminaalpolitsei.