Piiriülese vaidlusega on tegemist juhul, kui vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on muus Euroopa liidu liikmesriigis kui selles, kus asub vaidlust lahendav kohus. Selliste vaidluste lahendamisel on kasulik teada Euroopa maksekäsumenetluse määrust (1) ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrust (2). Viidatud õigusaktid reguleerivad vaidluse piiriülest lahendamist alternatiivselt kohtu asukohariigi menetlusõiguse normistikule. Kohus ise nimetatud määrusi ei rakenda, vaid seda peab taotlema kohtusse pöörduja – st esitama avalduse kohtule vastava määruse lisas esitatud vormis.

Euroopa maksekäsumenetlust ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust saab rakendada üksnes piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades (nt müügilepingust või konkreetsest teenuse osutamise lepingust tuleneva rahalise nõude korral), kohaldamisalast jäävad välja kõik haldusasjad. Määruse kohaldamisala erinevat liiki tsiviil- ja kaubandusasjades tuleb eraldiseisvalt kontrollida (3).

Mis on Euroopa maksekäsumenetlus?

Euroopa maksekäsumenetlus reguleerib piiriüleste vaidluste maksekäsu kiirmenetlust – so protsessi, millega on kohtusse pöördujal võimalik saada täidetav kohtulahend ilma sisulise vaidluseta juhul, kui võlgnik rahalisele nõudele vastuväiteid ei esita. Vastuväite esitamisel jätkub vaidlus sarnaselt Eesti maksekäsu kiirmenetlusele tavalise hagimenetluse korras, va juhul, kui kohtusse pöörduja on taotlenud sel juhul menetluse lõpetamist.

Erinevalt Eesti maksekäsu kiirmenetlusest, mida saab rakendada üksnes nõuete puhul, mille põhi-ja kõrvalnõuded ei ületa 6400 eurot, võib Euroopa maksekäsumenetluse algatada ükskõik kui suurte rahaliste nõuete korral. Võlgniku poolt vastuväite esitamata jätmisel tunnistab kohus Euroopa maksekäsu viivitamatult täidetavaks. Euroopa maksekäsumenetluse oluliseks eeliseks on see, et Euroopa maksekäsku ei ole vaja eraldiseisvalt teises liikmesriigis – so riigis, kus kohtulahendit täita soovitakse, tunnustada ega täidetavaks tunnistada. Võlausaldaja saab Euroopa maksekäsu alusel pöörduda koheselt kohtutäituri poole ja algatada täitemenetluse.

Mis on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus?

Juhul, kui tegemist on väiksema rahalise nõudega (põhinõue ei ületa 2000 eurot) ning

• Euroopa maksekäsumenetlus on ebaõnnestunud, kuna võlgnik on esitanud vastuväite;

või

• soovib kohtusse pöörduja kohe vaidluse sisuliselt lahendada (nt on tõenäoline, et võlgnik vastuväite esitab),

on vaidlus võimalik lahendada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames. Tegemist on regulatsiooniga, mis on alternatiiviks kohtu asukohariigi kohtupidamise reeglitele – nt Eesti lihtmenetlusele, milles väiksemate nõuete lahendamine toimub kirjalikult lihtsustatud korras.

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse eeliseks on see, et piiriülese vaidluse lahendamine toimub eelduslikult kiiremini, väiksemate kuludega ja võlausaldaja saab täitedokumendi, millega on võimalik viivitamatult kohtulahend täitmisele pöörata. St sarnaselt Euroopa maksekäsule tunnustatakse ja täidetakse vastavas menetluses tehtud kohtulahendit teises liikmesriigis ilma täitmismääruseta ja seda tunnustamist ei ole võimalik vaidlustada.

Anni Prants,
jurist,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006, 12. detsember 2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus. Käesolevas artiklis nimetatud „Euroopa maksekäsumenetluse määrus“; Vt lisaks Komisjoni määrus (EL) nr 936/2012, 4. oktoober 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) lisasid.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Käesolevas artiklis nimetatud „Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus“.
(3) Vt Euroopa maksekäsumenetluse määrus, art-d 2-3 ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus, art-d 2 ja 3.