Riigikogu Rahanduskomisjon suunas eile Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele maksukorralduse seaduse eelnõu, millega on kavas anda maksuhaldurile täiendavaid elektroonilisi võimalusi maksukohustuslastega suhelda ning lühendada maksu määramise ja maksusumma sissenõudmise aegumistähtaegu. Rahanduskomisjon määras eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks 2. mai kell 17, ütles Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester eile.
Valitsus kiitis seadusemuudatused heaks ülemöödunud nädalal. Eelnõu seadusena jõustumise järel saaks maksuhaldur teha inimesele maksudokumendi kättesaadavaks e-maksuameti keskkonnas, teavitades sellest teda elektronposti või lühisõnumiga.
"Eesmärk on, et kogu maksuhalduri ja maksukohustuslase suhtlus muutuks operatiivsemaks ja toimuks paremini ja kiiremini," selgitas Sester BNS-ile.
Dokument loetaks kättetoimetatuks, kui inimene saadab kättesaamise kohta kinnituse või avab selle e-maksuametis. Samuti võiks maksuhaldur edaspidi omal algatusel saata elektronposti või lühisõnumina mobiiltelefonile meeldetuletusi ja muud inimest puudutavat maksuinfot. Nii väheneks paberil edastatavate dokumentide arv ning postiteenuse kulu.
Maksu tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmisel lüheneks eelnõu järgi maksusumma määramise aegumise tähtaeg kuuelt aastalt viiele. Maksusumma sissenõudmise aegumise tähtaeg väheneb seitsmelt aastalt viiele, kuna enam kui viieaastaste maksuvõlgade laekumise protsent on ülimadal. Maksuhaldur saaks eelnõu järgi edaspidi õiguse avaldada inimese nõusolekuta lisaks maksuvõla suurusele ka selle tekkimise aeg. Seadus on kavandatud jõustuma tänavu 1. juulil ja sundtäitmise aegumise tähtaja muudatused on kavandatud jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril.
Ühtlasi on sama eelnõuga kavas kehtetuks tunnistada 1989. aasta detsembris ülemnõukogus vastu võetud Eesti NSV taluseadus, mis Sesteri sõnul on üks viimaseid praegu kehtivaid Eesti NSV seadusi. Sesteri sõnul oli komisjonis arutelu all küsimus, kas tegu on päris viimase kehtiva Eesti NSV seadusega. "Vist on kõige viimane, aga seda tuleks täpsustada," ütles Sester.
Taluseaduse 39 paragrahvist kehtib praegu ainult paragrahvi 14 lõige 5, mis annab taluperemehele õiguse kasutada kohalikke maavarasid talu vajadusteks, ning paragrahvi 30 lõige 2, mille järgi on talu maksude maksmisest vabastatud loomisest alates viie aasta jooksul. Ülejäänud seaduse sätted on tunnistatud kehtetuks aastail 1993–2009 vastuvõetud asjaõigusseaduse, jahikorralduse seaduse ja kaitseväeteenistuse seadusega ning riigikohtu 1994. aastal langetatud otsusega.
Rahanduskomisjon andis eile ka Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjonile arvamuse Euroopa Komisjoni kavandatud pensioniõiguste omandamise ja säilitamise regulatsiooni kohta. Sesteri sõnul toetavad Eesti valitsuse seisukohad üldiselt Euroopa Komisjoni seisukohti, mille järgi on kavas määratleda EL-i ühtsed miinimumnõuded pensioniõiguste omandamise ja säilitamise kohta, nii et õigused säiliksid tööandja vahetamisel.
Eraldi punkte rahanduskomisjon valitsuse seisukohtadele ei lisanud. "Anname valitsusele voli nende positsioonidega edasi minna," ütles Sester. Eesti õigusaktide muutmist uue regulatsiooni kehtestamine Sesteri sõnul ei tingiks.
