"Kohtulahendite arv on märgatavalt suurem ja ilmselt kohtuvaidluste arv inimeste õigusteadlikkuse kasvuga pigem tõuseb kui langeb. 2009. ja 2010. aastat võrreldes võib üldjoontes öelda, et trend on hea – kohtuasjade arv on suurenenud, kaotatud asjade absoluutnumber on jäänud samaks ja riigi võidetud asjade arv on suurenenud. Samuti võib positiivse poole pealt välja tuua kriminaalmenetlustes riigi kasuks tehtavate lahendite endiselt suure osakaalu,“ ütles Michal.
Minister lisas, et kui otsida kohti, milles ministeeriumid ja allasutused saaks paremini tegutseda, siis kindlasti tuleb jätkata haldusmenetluse kvaliteedi parandamist vaatamata sellele, et kaotatud asjade osakaal kõigist kohtuasjadest, kaasa arvatud haldusasjades, üldiselt väheneb.
„Selge on see, et riigil pole võimalik kohtuvaidlusi täielikult vältida ja riik pole kaitstud ka pahatahtlike kaebuste eest. Kuid me peame tegema omalt poolt kõik selleks, et vähendada põhjuseid riigi vastu kohtusse pöördumiseks ning näiteks haldusasjades saab seda teha haldusaktide parema põhjendamisega. Samuti aitab sellele kaasa ametnike kutseoskuste jätkuv täiendamine," selgitas Michal.
Halduskohtumenetluses tehti eelmisel aastal riigi kasuks kokku 526 lahendit ja riigi kahjuks 115 lahendit, sellele eelneval aastal riigi kasuks 332 ja kahjuks 116 kohtulahendit. Tsiviilasjades tehti möödunud aastal riigi kasuks 171 lahendit ning riigi kahjuks 21 lahendit, 2009.aastal olid vastavad näitajad 105 ja 11. Kriminaalmenetlustes tehti riigi kasuks eelmisel aastal 28 lahendit ja kahjuks üks lahend. 2009.aastal sai riik kriminaalasjades 100 positiivset ja ühe negatiivse lahendi.
Riigi kasuks mõisteti eelmisel aastal kõigis kohtuliikides välja kokku veidi üle 590 tuhande euro riigi kahjuks veidi üle 400 tuhande euro (selles number ei kajastu vanglate, maksu- ja tolliameti ning haridus- ja teadusministeeriumi õppelaenude statistika).
Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Marko Aavik märkis, et analüüsi kohaselt oli eelmisel aastal riigi esindamisel kohtus üheks kitsaskohaks ka puudujäägid lepinguliste esindajate kasutamisel kohtuvaidlustes.
"Täpsemalt esines puudujääke just vajalike lepingute vormistamisel, mille puhul peavad asutused järgima sellekohast valitsuse määrust. Seepärast juhitakse analüüsis nende ministrite, kelle haldusalas oli valitsuse määrusega vastuolus olevaid lepinguid sõlmitud, tähelepanu vajadusele viia riigi esindamine kohtus õigusaktidega kooskõlla. Selleks tegime ettepaneku, et sotsiaalminister, haridus- ja teadusminister, keskkonnaminister, rahandusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister ning siseminister teavitaksid meid sellekohastest edusammudest kolme kuu möödudes," selgitas Aavik.
Analüüsiga „Riigi esindamine kohtus 2010. aastal“ saate tutvuda siin: http://www.just.ee/50708
