Ettepaneku poolt hääletas 66 saadikut, vastu oli 13.
Madise tegi riigikogule ettepaneku Kingolt saadikupuutumatus võtta juba augustis.
Madise ütles riigi peaprokuröri taotlust tutvustades, et kahtlustuse järgi võttis Kert Kingo enda kanda kolmandate isikute advokaadikulud ja andis advokaadile kirjalikud suunised kirjutada arvetele, et tegu on talle seoses riigikogu liikme tööga osutatud õigusabiga, et need makstaks kinni kuluhüvitistest.
Madise lisas, et toimikus seisab, et tegelikult nõustas advokaat kohtumenetluses teisi isikuid ja seesugust riigikogu liikme tööga seotud õigusabi ei andnud. „Kui riigikogu juhatus täpsustas riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise korda, oli nendele kirjalikele suunistele – kirjutada arvele valeandmed – lisatud ka palved panna sinna kirja teatud eelnõude numbrid,“ lisas õiguskantsler.
Õiguskantsler märkis, et kriminaalasja materjalidega tutvumisel ei ilmnenud ühtegi niisugust asjaolu, mis oleks lubanud tal riigi peaprokuröri taotluse Riigikogule edastamata jätta. „Tõendite lubatavuse ja süü saab otsustada ainult kohus. Selle taotluse ja ettepaneku esitamine ega ka võimalik saadikupuutumatuse äravõtmine ei tähenda, et Kert Kingo on nendes kuritegudes süüdi. Õigust mõistab ainult kohus ja kui süü ei leia tõendamist, siis mõistetakse inimene õigeks,“ toonitas Madise.
Kingo rääkis, et tema vastu alustatud kriminaalmenetlus on kättemaks selle eest, et Kingo julges kritiseerida juhtivat riigiprokuröri Taavi Perni.
"Kuluhüvitistega on alati tegelenud ainult riigikogu kantselei ja kindlate reeglite järgi. Juba üle 30 aasta on sellised reeglid kehtinud, et kui ilmneb, et mõni kulutus ei liigitu kuluhüvitise alla ja on valesti välja makstud, siis saadik lihtsalt maksab riigikogu kantseleile raha tagasi ja teema on sellega lõpetatud. Nii on see olnud kõikide nende sadade saadikute puhul, kes siin saalis on kunagi istunud ja istuvad ka praegu. Kui keegi saadikutest väidab vastupidist, siis ta lihtsalt valetab. Jultunult. Minult ei ole riigikogu kantselei raha tagasi küsinud ja seega ei ole leidnud, et ma oleksin midagi valesti teinud. Ja seda pole senini tehtud. Aga näed, mulle klopsiti prokuratuuris kriminaalmenetlus kokku," rääkis Kingo.
Tema sõnul on õiguskantsler meedias öelnud, et õiguskantsleri asi on vaadata, ega asi ole ilmselgelt alusetu ja ilmselgelt poliitiliselt kallutatud, ning teatas, et niisuguseid viiteid sealt toimikust ei leidnud. "Kui õiguskantsler ei taha näha, et kõikidele teistele on kehtinud ühed reeglid, neid on koheldud ühtemoodi ja ainult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmele Kert Kingole kohaldub erireegel ja teda koheldatakse teistest erinevalt ehk teda koheldakse teistega võrreldes ebavõrdselt, siis on tunne, et hoopis õiguskantsleri institutsioon on poliitiliselt kallutatud," rääkis Kingo.
Tema sõnul pole ta kindel, kas Ülle Madise üldse vaevus ennast kurssi viima senini kehtinud kuluhüvitiste reeglitega ja senise praktikaga, kuigi oma otsuse kujundamisel oleks ta pidanud eelkõige sellest lähtuma. "Kaldun arvama, et teda see ei huvitanudki. See ütleb üht: ta ei ole olnud ei objektiivne ega sõltumatu. Lisaks sellele, hetk tagasi oli õiguskantsler, vassis siin ja moonutas tegelikke asjaolusid, vähemalt minule teadaolevaid asjaolusid," rääkis Kingo.
Riigiprokuratuur esitas mullu septembris riigikogu liikmele Kert Kingole kahtlustuse kelmuses ja võltsitud dokumendi kasutamises. Prokuratuuri pressiesindaja Kairi Küngas kinnitas toona, et riigiprokuratuur on esitanud kahtlustuse riigikogu liikmele Kert Kingole ja vandeadvokaat Martin Traadile.
EKRE fraktsiooni liikmele Kingole esitas prokuratuur kahtlustuse paragrahvi all, mis käsitleb kelmust, kui see on toime pandud ametiisiku poolt. Teise paragrahvina kahtlustatakse Kingot võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Postimehele teadaolevalt lasi kahtlustuse kohaselt Kingo tasuda oma kuluhüvitistest ligi 10 000 euro eest mitme inimese õigusabiarveid.
Vandeadvokaat Martin Traat sai kahtlustuse samuti kelmuses. Traati kahtlustatakse ka kaasaaitamises. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Lisaks kahtlustatakse teda dokumendi, pitsati või plangi võltsimises.
