Samuti tunnistas riigikohtu üldkogu põhiseadusega vastuolu
riigilõivuseaduses sisaldunud põhimõttes, mis nägi ette tsiviilasjas
hinnaga üle 10 miljoni krooni apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu
kolm protsenti asja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1,5 miljonit krooni,
teatas kohus.
Aivo Pärnale kuuluva AS Wipestrex nõudis möödunud aasta oktoobris
riigilt 31,5 miljonit krooni põhivõlana ja ligi 9,8 miljonit viivisena.
Harju maakohus jättis Wipestrexi hagi rahuldamata, mille peale ettevõte
esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ning taotluse jätta
riigilõivu tasumise kohustust puudutav seadus kohaldamata, sest
riigilõivu määr on vastuolus põhiseadusega.
Riigikohtu üldkogu leidis oma teisipäevases otsuses, et kui kõrgete
riigilõivude eesmärgiks on vältida liigseid ja pahatahtlikke või ilmselt
põhjendamatuid apellatsioonkaebusi, ei tohiks seadusandja siiski luua
lõivude kehtestamisega olukorda, kus välistatakse ka kaheldavate või
vaieldavate apellatsioonkaebuste esitamine.
Säästu menetlusökonoomias ja menetlusosaliste osavõttu õigusemõistmise
kulutuste kandmisest ei tohi saavutada sellega, et isikul puudub üldse
tõhus võimalus oma põhiõigusi kohtus kaitsta, märkis kohus oma teates.
Üldkogu märkis, et Eestis on vähemalt rahaliste nõuete puhul Euroopa
Liidu riikidest proportsionaalselt kõrgeimad kohtukulud. "Üldkogu
arvates tuleb olukorras, kus üldine riigilõivude tase on kõrge,
vältimatult võimaldada menetlusabi vähemalt apellatsioonimenetluse
riigilõivude tasumiseks kõigile Eesti eraõiguslikele juriidilistele
isikutele," seisab otsuses.
Kuna riigikohtu hinnangul võib lahendil olla ulatuslik mõju, tuleb
riigilõivude regulatsiooni kiiresti analüüsida. "Seadusandja peaks
tulevaste vaidluste vältimiseks ja kohtumenetluskulude
normaliseerimiseks kiiremas korras üldiselt süstemaatiliselt alandama
riigilõivu määrasid," lisas kohus täiendavalt.
Justiitsministeeriumi teatel on nad riigilõivude analüüsiga tegelenud
juba mitu kuud ning eelnõu lõivude vähendamiseks valmib lähiajal.
"Õigusemõistmise muutmine kodanikele kättesaadavamaks ehk kiiremaks ja
odavamaks sisaldub ka uues koalitsioonilepingus. Seega on hea tõdeda, et
sisuliste analüüsidega on ministeeriumis asjatundjate poolt juba mõnda
aega tagasi algust tehtud," kommenteeris justiitsminister Kristen
Michal.
Ministri sõnul peaks eelnõu valmima sel kevadel. "Samas peame oluliseks,
et lõivude alandamist käsitletakse koos kohtumenetluse muutmisega
säästlikumaks ja tõhusamaks," lisas Michal.
Üldise põhimõtte kohaselt peaksid riigilõivud ministeeriumi hinnangul
katma eraõiguslike vaidluste kohtuliku lahendamise kulud võimalikult
suurel määral ning vastav raha ei peaks tulema lõviosas maksumaksja
arvelt.
Wipestrex Grupp, mis omandas 2006. aastal Rävala 8 kinnistu 380 miljoni
krooniga, müüs selle Go Groupile 441 miljoni krooniga edasi.
Rävala puiesteel asuva keskkonnaministeeriumi endise hoone
müügiprotsessi tagamaade uurimiseks käivitas kaitsepolitsei 2006. aastal
kriminaalmenetluse ja tunnistas poolteist aastat hiljem kahtlustatavaks
esmalt Pärna ning hiljem ka tolleaegse keskkonnaministri Villu Reiljani
ning selle aasta jaanuari keskel advokatuurist lahkunud Tarmo Silla.
Riigikohus mõistis Reiljani, Pärna ja Silla möödunud aasta 26. mail lõplikult süüdi.
BNS