Abielu lahutamise korral on abikaasade varaliste suhete korraldamise esmane ja eelistatav viis ühisvara jagamine ning endine abikaasa ei saa nõuda teiselt endiselt abikaasalt ühisvarasse kuuluvate varaesemete kasutuseeliste hüvitamist.
Ühisvara tuleks jagada esimesel võimalusel. Kui seda siiski edasi lükatakse, saab ühisvarasse kuuluva kinnisasja kasutamise korras omavahel kokku leppida. Vajadusel saab ühise eluaseme kasutamise korra kindlaks määrata ka kohus. Hüvitist saab üldjuhul nõuda, kui üks abikaasadest kokku lepitud korda rikub.
Lisaks selgitas riigikohtu tsiviilkolleegium, et kui abikaasad on näiteks ühise kinnisvara soetamise rahastamiseks kasutanud ühe abikaasa abielueelset vara ehk näiteks korterit, siis sel abikaasal on lahutades õigus nõuda oma panuse hüvitamist. Kusjuures hüvitamisel on abikaasal õigus saada ühise kinnisvara väärtusest selline osa, mis vastab tema algsele panusele.
Näiteks juhul, kui ühise kinnisvara soetamist rahastati 60 protsendi ulatuses ühe abikaasa abielueelsest varast, siis tuleb sellele abikaasale hüvitada ka ühisest kinnisvarast 60 protsenti, mitte vaid algse panuse rahaline väärtus.
Riigikohus saatis kohtuasja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, et viimane kontrolliks kohtusse pöördunud abikaasa väidet, et teine abikaasa rikkus kohustust võimaldada kohtusse pöördunud abikaasal ühist kinnisasja kasutada. Kui see nii oli, tuleb selle eest välja mõista hüvitis.
