Võrreldes teiste Euroopa riikidega olid Eesti riigilõivumäärad kuni 01.07.2012 silmatorkavalt kõrged – Eesti ja võrreldavate riikide vahe oli keskmiselt 334.93 %. Riigilõive alandati eelkõige suurema hagihinnaga tsiviilasjades, mille puhul oli kohtusse pöördumise riive kõige tugevam. Samas korrigeeriti ja lihtsustati ka madalama määraga lõive. Nimelt ümardati riigilõivude määrad, mistõttu peaks nii kohtusse pöörduja kui ka kohtuametniku jaoks muutuma lihtsamaks nõutava riigilõivumäära arvestamine ja kontrollimine.
Riigilõivude varjatud tõstmine?
Riigilõivu tasutakse tsiviilasjades enamasti lähtudes hagihinnast (so nõude/nõutava vara väärtusest). Enne seadusemuudatusi arvutati hagihind põhinõude järgi. Nüüd tuleb hagihinna arvutamisel arvesse võtta aga nii põhinõude kui kõrvalnõuete (nt viivisenõude) suurus. Seega suureneb seadusemuudatustega automaatselt hagihind, millest omakorda sõltub riigilõivu määr.
Eeltoodud muudatuse põhjuseks on eeskätt riigilõivude olulise alandamisega kaasneva riigieelarve negatiivse mõju vähendamise vajadus. Väidetavalt jääb riigieelarvesse riigilõivumäärade vähendamise tulemusena laekumata arvestuslikult kuni kolm miljonit eurot aastas. Seadusandja hinnangul ei too muudatus kaasa riigilõivude varjatut tõstmist, kuna arvestades riigilõivude alandamise ulatust, jääb enamikel juhtudel mõistliku kõrvalnõudega hagilt makstav lõiv kehtinud riigilõivuga võrreldes ikkagi soodsamaks.
Tuleb tunnistada, et tõepoolest olukorras, kus tegemist on suuremate nõuetega, vähenevad ka mõistliku kõrvalnõude arvestamisel riigilõivumäärad märkimisväärselt. Juhul kui tegemist on aga väiksemate nõuetega (ligikaudu kuni 600 eurot), võib koos põhinõudega kõrvalnõude esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu määr hoopiski mõnevõrra suureneda.
Riigilõivu soodusmäära tingimused
Lisaks riigilõivu täismääradele on seadusandja kehtestanud ka riigilõivu soodusmäärad. Riigilõivu soodusmäärad ei kehti tsiviilasjades aga automaatselt kõigile menetlusosalistele. Nimelt kohaldub madalam riigilõivumäär üksnes isikutele, kes esitavad avalduse elektrooniliselt e toimiku infosüsteemi (edaspidi AET) – s.o. veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.
Kuna seadusandja eesmärgiks on elektroonilisele digitoimikule ja paberivabale kohtumenetlusele üleminek, püütakse soodsamate riigilõivumääradega motiveerida menetlusosalisi esitama kohtule avaldus elektrooniliselt. Lisaks eeltoodule võimaldab e-toimiku infosüsteem teha ka mitmeid automaatkontrolle (nt allkiri ja riigilõivu tasumine). Nimetatud ülesandeid täitsid enne seadusemuudatusi kohtuametnikud.
Ehkki mitmete tööprotsesside automatiseerimise ja elektroonilisele digitoimikule ülemineku idee on iseenesest kiiduväärt, on senine töökogemus paraku näidanud, et avaliku e-toimiku kaudu menetlusdokumendi esitamine ei pruugi advokaadi abi kasutavale kliendile väiksema hagihinnaga tsiviilasjades soodsamaks osutuda. Nimelt tuleb AET kaudu avalduse esitamisel täita infosüsteemi andmestik, mis võtab kordades rohkem aega kui avalduse elektrooniliselt e-posti teel edastamine. Tihti ilmnevad ka tehnilised tõrked, mistõttu suureneb avalduse esitamisele kuluv aeg veelgi. Seega, arvestades advokaadi keskmist tunnitasu, võib avalduse AET kaudu esitamine kliendi jaoks lõppkokkuvõttes väiksema hagihinnaga asjades hoopiski kallimaks osutuda.
Kindlasti tekib ka küsimus, kas riigilõivu soodusmäär kohaldub isikutele, kellel pole objektiivsetel põhjustel võimalik avaldust AET kaudu esitada (nt puude tõttu või isikutel, kellelt ei saa kõrgest east tulenevalt arvutikasutamise oskust eeldada). Selleks, et riigilõivu soodusmäärade regulatsioon ei riivaks põhiseaduses sätestatud võrdsuspõhimõtet, on kohtul riigilõivu soodusmäära võimalik rakendada nimetatud menetlusosaliste suhtes isiku põhistatud taotluse alusel. Lisaks peaks menetlusdokumendi soodusmääras esitamine olema võimalik ka juhul, kui avaldust ei ole AET kaudu võimalik esitada tehniliste takistuste tõttu (nt ei ole tehniliselt apellatsioonkaebuse esitamine AET kaudu võimalik olukorras, kus maakohus ei ole veel menetlusdokumente AET süsteemis avalikult kättesaadavaks teinud).
Oluline on lõpetuseks märkida, et uued riigilõivumäärad rakenduvad üksnes menetlustoimingutele, mis tehakse ja mille eest tasutakse riigilõiv pärast 1. juulit 2012. Menetlustoimingute eest, mis on tehtud enne 1. juulit 2012 ning mille eest on juba riigilõiv tasutud, ei saa taotleda tasutud riigilõivu vähendamist ega tagastamist.
