Sellisel juhul võib võlausaldaja sattuda olukorda, kus oma õiguste õigeaegselt maksma panemata jätmine või sisuliselt kaasa tuua tagatise kaotuse.

Pankrotimenetluses peaksid osalema kõik pandipidajad

Pankrotimenetluses kehtib üldpõhimõte, mille kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning need nõuded ka rahuldatakse pankrotiseaduses sätestatud korras.

Paraku on kogu pankrotimenetluse nõuete esitamise, kaitsmise ja rahuldamise süsteem on üles ehitatud selliselt, et võlausaldajal on pankrotivõlgniku vastu ka isiklik nõue. Mis tähendab, et võlausaldaja on sõlminud võlgnikuga nt laenulepingu ning sama võlgnik on laenulepingust tuleneva nõude tagamiseks seadnud võlausaldaja kasuks talle kuuluvale kinnistule hüpoteegi (võlgnik ja tagatiseandja on üks ja sama isik). Normid, mis aga reguleeriksid, kuidas pandipidaja peaks isiklikuks võlgnikuks mitteoleva tagatiseandja pankrotimenetluses maksma panema oma asjaõiguslikku pandist tulenevat nõuet, puuduvad.

Riigikohus ületas tsiviilasjas nr 3-2-1-166-04 eelkirjeldatud õigusliku lünga märkides, et pankrotivõlausaldajaks on ka pandipidaja, kellel on asjaõigusseadusest tulenev õigus nõuda pandieseme realiseerimist. Kohus lisas, et oma nõude rahuldamiseks peab pandipidaja esitama tagatiseandja pankrotimenetluses sarnaselt teiste võlausaldajatega nõude vastavalt pankrotiseaduses ettenähtud korrale, järgides nõudeid tähtaegadele, nõudeavalduse sisule jms.

Ühe aasta kehtinud erand: pankroti väljakuulutamine ei mõjuta isiklikuks võlausaldajaks mitteoleva pandipidaja õigusi

2009. aasta kehtis pankrotiseaduse redaktsioon, mis püüdis selgitada isiklikuks võlausaldajaks mitteoleva pandipidaja staatust. Antud redaktsiooni kohaselt oleks selline pandipidaja pidanud olema olukorras nagu siis, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik ei oleks pankrotis. Antud regulatsioon võimaldas sõltumata käimasolevast pankrotimenetlusest pöörduda hüpoteegipidajal kohtutäituri poole hüpoteegi realiseerimiseks. Praktikas põhjustas regulatsioon paraku rohkelt arusaamatusi ning alates 2010. aasta algusest kaotas vastav säte kehtivuse.

Siiski on oluline siinjuures märkida, et viidatud regulatsioon kehtib senini kõigi 2009. aastal väljakuulutatud pankrottide osas. Mis tähendab, et kui pandiga koormatud vara ei ole veel praeguseks müüdud, on isiklikuks võlausaldajaks mitteoleva pandipidajal õigus pöörata sissenõue pandiga koormatud varale paralleelselt läbi täitemenetluse.

Ka 2011 aastal võib pandipidaja positsioon olla endiselt vaieldav

Paraku ei ole seadusandja selgitanud eelkirjeldatud erandi kehtetuks tunnistamise eesmärki ega mõtet. Samuti ei ole lisatud seadusesse muid asjakohaseid sätteid, mis selgitaksid pandipidaja õiguste maksmapanemise korda. Ka Riigikohus ei ole üle kinnitanud algset põhimõtet pankrotiseaduse analoogsest kohaldamisest kõigi pandipidajate osas, vaid on lahendis 3-2-1-1-11 konstateerinud regulatsiooni puudulikkust. Ehkki praegune pankrotiseaduse redaktsioon tugevdab oluliselt hüpoteegipidaja positsiooni pankrotimenetluses (nt on hüpoteegipidal võimalus esitada hilinemisega oma nõudeid jms), ei ole eelkirjeldatud Riigikohtu lahendi valguses täit selgust kõigi sätete kohaldamises ka isiklikuks võlausaldajaks mitteoleva pandipidaja osas.

Sellises olukorras tuleks siiski lähtuda seisukohast, et ka isiklikuks võlausaldajaks mitteolev pandipidaja osaleb pankrotimenetluses sarnaselt teiste võlausaldajatega, kuid pandipidajal tasub hoolsalt järgida kõiki pankrotimenetluse menetlusnorme ning tähtaegasid ning mitte riskida nt tähtaegade ületamisega.

Nõue tuleb esitada tagatiseandja pankrotimenetluses sõltumata võlgniku olukorrast

Küsimusi võib tekitada ka olukord, kus võlgnik täidab laenulepingut nõuetekohaselt, kuid tagatise andja on muutunud maksejõuetuks.

Pankrotiseadus võimaldab ka tingimuslike nõuete esitamise. Seega isegi juhul, kui võlgnik täidab oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ning laenuandjal puudub põhjus nõude rahuldamiseks tagatise arvel, tuleb vastav nõue tagatise andja pankrotimenetluses esitada. Kui antud nõue jääb esitamata ning laenusaaja peaks tulevikus rikkuma oma laenulepingust tulenevaid kohustusi, võib tagatiseandja pankrotimenetlus olla etapis, kus nõuet ei ole enam võimalik esitada ning laenuandja sisuliselt tagatisest ilma.

Seega kokkuvõtlikult on võlausaldajal, kelle nõuet võlgniku vastu tagab kolmanda isiku poolt antud tagatis, oluliselt suurem hoolsuskohustus jälgida nii võlgniku kui ka tagatise andja tegevust ning maksejõulisus ja õigeaegselt reageerida kõigile muudatustele mõlema isiku õiguslikus seisundis.

 

Liina-Maarja Uuemõis,
vandeadvokaadi vanemabi,
advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets
torv.ee