"Linnavalitsus on teinud ettepaneku koolide hoonestusõigus- ja halduslepingud refinantseerida, sest pankade pakutav intress on praegu palju soodsam kui neis lepingutes sisalduv," ütles Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas lehele.

"Rahvusvahelised reitinguagentuurid on Tallinna linna krediidireitingut viimase aasta jooksul tõstnud, seega on mõistlikel tingimustel laenu saamine koolide remondiks igati võimalik," lisas Aas.

Ühe linna lepingupartneri omanik Urmas Sõõrumaa on teinud ettepaneku ehitada koolide juurde võimlad, mis tähendaks lepingu muutmist, märkis Aas. "Enne sellega edasiliikumist oleme palunud linnavalitsuse juristidelt hinnangut, kas selliste lepingute muutmine on üldse juriidiliselt võimalik. Linnale soodsaima võimaliku lahenduse otsimine jätkub."

Aprillis kirjutas Eesti Päevaleht, et linnavalitsuses on valminud finantsanalüüs, milles vaadatakse üle kõik linna kohustused: võlakirjad, laenud ja era- ja avaliku sektori koostöös sõlmitud avaliku ja erasektori koostöö ehk PPP-lepingud.

Tallinn on firmadele, sealhulgas Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) teinud väljamaksed 23 kooli renoveerimiseks ja hooldamiseks aastail 2007–2016 üürimakseteks koos remondi- ja hoolduskuludega linnakassast 100 miljoni euro ulatuses. Urmas Sõõrumaale kuuluv koolide haldusfirma Vivatex Holding on teeninud selle ajaga 15 miljonit eurot puhaskasumit, ehitusfirma Astlanda omanikud Olaf Herman ja Jaanus Otsa on BCA Centerist dividendidena välja võtnud 4,7 miljonit eurot, kasumit on aastatega teenitud Sõõrumaa ettevõttega samas suurusjärgus.

"Tol ajal oli PPP-lepingute ajend pigem see, et kehtis raamatupidamistoimkonna juhend, mis võimaldas lepinguid kajastada era- või avaliku sektori bilansis ja seega teha nii, et PPP-lepingud ei jõuaks kohaliku omavalitsuse võlakoormusse," ütles Tallinna linna finantsjuht Katrin Kendra aprillis. 2013. aastast aga seadus muutus ja ka PPP-projektid arvestati omavalitsuse laenukoormuse hulka.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula rääkis toona, et läbirääkimisi on alustatud mitu korda, kuid ei nõustunud nende sisu täpsustama. "Kuna aga ühe osapoole pakutud tingimused pole teisele osapoolele sobinud, ei ole seni kokkulepetele jõutud."

Osaühingute BCA Center ja Kooliarendus osanik, üks ehitusfirma Astlanda omanikke Olaf Herman rääkis aprillis, et koolihaldajatest ärimehi on kasumi teenimise eest kümme aastat stigmatiseeritud ja halvustatud ning see on olnud väga häiriv.

Ta märkis, et linnal on õigus üürilepingud enne tähtaega lõpetada, mistõttu väide, et rahavoog ja kasum on lepingu lõpptähtajani tagatud, on sisuliselt vale. "Ka laenude tagasimaksed kasumiaruandes ei kajastu, mistõttu kasumi number kõigest muust väljarebituna annab olukorrast ainult pooliku pildi. Lisaks ei ole lepingus ühtki sellist sätet, mis ütleks, et ennetähtaegse lõpetamise korral linn maksab ise meie eest laenujäägi tagasi," rääkis Herman.

Sõõrumaa firmat juhtiv Priit Põld märkis aprillis, et võttes arvesse PPP-lepingute sisu, riskis Vivatex lepinguid sõlmides suurelt. "Peab arvestama, et lepingu esimestel perioodidel peab koguma fonde, mille alusel teostatakse järgmistel perioodidel vajalikke remondi- ja renoveerimiskohustusi. Iga renoveeritud ehitis vajab teatud perioodide järel lisainvesteeringuid, mida peab katma koolide haldaja oma vahenditest. Seega saab seda, kas tegemist on olnud tulusa äriga või mitte, hinnata PPP-projekti lõppemisel, võttes arvesse kogu projekti perioodil saadud tulusid ja kulusid," sõnas ta.

Kuigi Eesti Päevaleht kirjutas analüüsist aprillis, siis Tallinna linnavalitsus on mitu kuud keeldunud analüüsi avalikustamast, lubades seda alles sügiseks, sest peale valminu tuleb teha veel üks põhjalikum ja kõikehõlmav analüüs.

Sõõrumaa ettevõte Vivatex Holding OÜ haldab viit kooli ja 2016. aasta aruande järgi oli firma eelmise aasta puhasrentaablus 190 protsenti. Üle-eelmisel aastal oli see 246 protsenti. Sõõrumaa kinnitas endiselt, et on nõus juurde ehitama spordihooned ja need siis 20 aasta pärast ehk 30-aastase lepingu täitudes linnale tasuta üle andma.

See tähendaks linnale sama raha eest 20 protsenti rohkem pinda, aga ka seda, et suurte lepingute eest tuleb veel aastakümneid edasi maksta. "Olen kohtunud selles küsimuses nii Taavi Aasa kui ka Mihhail Kõlvartiga ja linnavalitsus mu pakkumist minu teada ka arutab. Aas on olnud kohtumistel minu plaaniga suures osas päri, mina vähemalt olen tema jutust positiivset suhtumist välja lugenud," rääkis Sõõrumaa.

Ta oli teadlik ka linna võimalikust plaanist lepingud välja osta, mida ta ei toeta. "Seal on väga keeruline jääkväärtuse hindamise süsteem ja see tähendaks hulka mõttetut vaidlemist." Ta lisas, et linnal on õigem ettevõtetega tehtud lepingutest kinni pidada. "Riik ei jõua kõike enda kanda võtta ja see oleks ka äärmiselt ebaefektiivne."