Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juriidilise osakonna juhataja Martti Merila sõnul on lepitusorgani eesmärk aidata kliente erinevate kindlustusvaidluste lahendamisel ilma, et oleks vaja pöörduda kohtusse. "Erinevalt kohtumenetlusest ei mõista aga erapooletu lepitaja õigust, vaid püüab osapooli lepitada," selgitas Merila. "Kliendi jaoks on lepitusorgani kasutamine oluliselt odavam, kiirem ja konfidentsiaalsem kohtumenetlusest. Lepitusorganit ellu kutsudes soovime, et kliendid võiksid igas olukorras kindlustuse peale loota ning ka erimeelstuste korral jõutaks kiiresti osapooli rahuldava lahenduseni."
Lepitusorgan lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või lepingu ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi. Kindlustuslepitaja on erapooletu erialaasjatundja, kelle eesmärk on aidata vaidlusküsimusele lahendus leida. Lepitaja annab kindlustusvaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusläbirääkimiste põhjal omapoolse lepitusettepaneku. Kindlustuslepitaja tegutseb sisuliselt professionaalse nõustajana, pakkudes välja, kuidas tema arvates oleks kõige mõistlikum vaidlus lahendada, jättes otsustusõiguse siiski pooltele endile. Eduka lepituse korral leiavad osapooled kindlustuslepitaja abiga vaidlusküsimusele lahenduse, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtu poole. Ka sellisel juhul on lepitusmenetlusest kasu, sest teada on erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimuse osas. Selle alusel on kliendil võimalik hinnata kohtuorganite poole pöördumise otstarbekust.
EKsLi teenindusjuhi Lauri Potsepa kinnitusel on erialaorganisatsioonide juures tegutsevad lepitusorganid Euroopas tavalised, kuid Eestis on tegemist esimese omalaadsega finantssektoris.
Enne lepitusmenetlust tuleb vaidlusaluses küsimuses esitada nõue kindlustusandjale või -vahendajale. Kui klient ei ole vastusega rahul, saab pöörduda lepitusorgani poole e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 667 1800. Menetluse alustamiseks tuleb täita lepitusavaldus, milleks EKsL pakub ka tuge.
EKsL edastab lepitusavalduse vaidluse teisele osapoolele ja kliendi valitud lepitajale, kes alustab lepitusmenetlust. Üldjuhul võtab lepitusprotsess aega 20-30 päeva.
Lisainfot kindlustuse lepitusorgani kohta saab EKsLi veebilehelt aadressil http://www.eksl.ee/
BNS
