„Pakendamine ja pakend on muutunud toidusektoris üha olulisemaks teemaks. Ja seda mitte ainult toiduohutuse võtmes, mis on pakendi esmane funktsioon, vaid ka keskkonna aspektist,“ ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp neljapäevasel liidu korraldatud pakendikonverentsil.
Uute kohustustega lisanduvad kulud väljenduvad toiduainete lõpphinnas
„Muutused pakendamisel ja pakendite kasutuselevõtul on olnud viimastel aastatel märkimisväärsed, kuid selgete suundade puudumisel nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil ning plastile taskukohaste ja sama kõrgete ning toidutööstusele spetsiifiliste omadustega alternatiivsete pakendiarenduste puudumisel on toidutootjad sattunud põhjendamatult justkui halba valgusesse ning veelgi enam – lausmaksustamise objektiks,“ rääkis Potisepp.
„Mul on hea meel, et pikalt kavandatud pakendite turule toomise aktsiisi kehtestamise plaanist on otsustatud loobuda. Kuid jäätmereformi eelnõu lõplikku versiooni me veel näinud pole – seega puudub meil selgus, kas ja millised kohustused võivad toidutootjatele lisanduda. Selge on aga see, et kõik uute kohustustega lisanduvad kulud väljenduvad toiduainete lõpphinnas, mis on juba praegu Euroopa keskmisest kõrgemad,“ ütles Potisepp.
Tema sõnul on toidutööstus teinud väga palju muudatusi pakendite keskkonnasõbralikumaks muutmisel, kuid arvestada tuleb sellega, et seda saab teha samm-sammult ning arvesse võttes tarbijate ostujõu ja kaasatuleku tahtega.
Uus Euroopa Liidu pakendimäärus loob ühtsed reeglid
Taristuminister Vladimir Sveti sõnul jõuab jäätmereformi eelnõu avalikkuse ette järgmisel nädalal. „Saan kinnitada, et me ei kehtesta pakendiaktsiisi. Keskendume sellele, et ettevõtted oleksid võimelised hoidma toiduainete hindu konkurentsivõimelisena, seda eriti praegusel keerulisel ajal,“ ütles Svet.
„Tahan kiita ettevõtjaid, kes on juba kasutusele võtnud taaskasutatavaid materjale pakendamisel, kuid peame ambitsioone veelgi tõstma. Muutused on toimumas mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa Liidu tasandil. Uus Euroopa Liidu pakendimäärus loob ühtsed reeglid ja annab suunised, kuidas vähendada turule lastava plasti mahtu ning tagada, et pakendid jõuaksid taas ringlusse. Usun, et suudame olla ringmajanduse osas Euroopa Liidus teenäitajad,“ sõnas Svet.
Ringlussevõtt peaks olema soodsaim käitlusviis
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo rõhutas, et pakendite turule laskmise aktsiisi küll ei kehtestata, aga on mitmeid muid meetmeid, milles valitsus on 2023.–2027. aasta koalitsioonileppes kokku leppinud. Samuti peaks aasta lõpus jõustuma Euroopa Liidu pakendimäärus, mille eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ja suurendada ringlussevõttu ning korduskasutust.
„Kui soovime luua muutust üksikisiku tasandil, siis on kolm peamist mehhanismi, mis sellele kaasa aitavad – need on lihtsus või mugavus, teadlikkus ja majanduslik motiiv. Seepärast jõustame saastaja maksab printsiibi, mis tähendab, et tootjatel on kohustus katta pakendite kogumise ja käitluse kulu, mis hakkaks toimuma kortermajade juurest,“ ütles Ivo Jaanisoo.
Jaanisoo sõnul peab pakendijäätmete kokkukogumine olema sama lihtne nagu olmejäätmete puhul. „Avalikud pakendikonteinerid on entusiastidele. Pakendijäätmete kogumine peab toimuma koduukse juures. Iseküsimus on see, kui mitmes erinevas liigis. Soomes on elamute juures näiteks seitse konteinerit, Rootsis kümme,“ rääkis Jaanisoo.
Teadlikkuse tõstmise puhul on kliimaministeeriumi hinnangul oluline, et inimesed saaksid aru, mis nende pakenditest saab. „Osa huvirühmi toob välja, et meil pole ringlussevõtuks piisavat taristut, kuid oleme Euroopa Liidu ühisturul ja me ei pea kõike Eestis väärindama. Siin on klaas-, paber- ja puidujäätmete ringlussevõtuks rajatised olemas, kuid metallile ei ole. Meie majanduse huvides on, et tekiks juurde ringlussevõtu rajatisi ning selleks on määratud ka riigipoolne toetusraha,“ lisas Jaanisoo.
Lahendamist vajava probleemina tõi asekantsler veel esile, et ladestamine ja põletamine on praegu odavam kui ringlussevõtt. „Ringlussevõtt peab olema soodsaim käitlusviis. Aastaks 2038 tuleb 80 protsenti pakenditest ringlusse võtta,“ sõnas ta.
Eestis tekib inimese kohta aastas keskmiselt 158 kilogrammi pakendijäätmeid. Saksamaal näiteks 228 kilogrammi, Iirimaal 228 kilogrammi, samas Horvaatias 74 kilogrammi aastas inimese kohta.
