Vaidluse sisu ja poolte seisukohad

Ühe ettevõtte juhatuse liige, kelle enda kui ka ettevõtte nimi oli eelkirjeldatud viisil avaldatud, leidis, et tema õigusi on rikutud ja otsustas oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse pöörduda. Tema põhiseisukohad olid järgmised. Esmalt juhtis ta tähelepanu asjaolule, et tal oli piiratud esindusõigus – ta võis vastavat ettevõtet esindada üksnes koos teise juhatuse liikmega. Sellest tulenevalt ei saanud ta mõjutada ettevõtte tegevust ja teda ei saanuks käsitleda võlgnikust ettevõtte esindajana. Täiendavalt leidis ta, et avaldatud andmed on kontrollimata ning tema nime kasutamine on käsitletav eraelu puutumatuse rikkumisena, mille tõttu on õigusvastane ka sellist infot avaldada. Muuhulgas leiti hagis, et vastaval viisil info avaldamine võlgade väljanõudmise eesmärgil on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega. Inkassofirma põhiargument oma tegevuse õiguspärasuse põhjendamisel oli see, et avalikust registrist võetud teabe avaldamine äriühingu juhatuse liikme kohta ei saa olla juhatuse liikme au ja väärikust teotav ning inkassofirma poolt avaldatud teabes ei ole hagejat mainitud ka võlglasena, vaid võlgnikuga seotud isikuna.

Maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid

Maakohus andis õiguse inkassofirmale põhjendusel, et avaldatud info oli käsitletav faktiväidete avaldamisena, mitte väärtushinnanguna. Teisiti öeldes oli maakohus seisukohal, et võlgnikku puudutavat infot, mille tõepärasus on kontrollitav ja mis on tõepärane, võib avaldada. Täpsustavalt olgu märgitud, et väärtushinnangud erinevad faktiväitest selle poolest, et nende paikapidavust pole võimalik kontrollida – seda on võimalik üksnes põhjendada. Keelatud on ebakohase väärtushinnangu avaldamine. Lisaks oli maakohus seisukohal, et avalikust registrist võetud teabe avaldamine äriühingu juhatuse liikme kohta ei saa olla juhatuse liikme au ja väärikust teotav. Maakohus selgitas, et asudes juhatuse liikmeks ja olles äriregistrisse kantud, on hageja andnud kaudse tahteavaldusega nõusoleku, et tema nime kasutatakse koos võlgniku nimega.

Vaidlus läks edasi ka ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et antud juhul oli tegu isiku au teotava ebakohase väärtushinnangu avaldamisega ning andmete olemasolu äriregistris ei tähenda õigust avaldada seal leiduvaid andmeid oma äranägemise järgi. Ringkonnakohus leidis täiendavalt, et n-ö avalikku häbiposti asetamine ei ole aktsepteeritav õiguskaitsevahend võla väljanõudmisel ning asus seisukohale, et vastava teabe avaldamine oli õigusvastane.
 

Riigikohtu seisukoht

Riigikohus asus seisukohale, et antud juhul oli avaldatud andmete puhul ikkagi tegemist faktiväidetega, mille tõesust pole kahtluse alla seatud. Riigikohus lisas, et avalikku registrisse kantud andmete puhul tuleb arvestada, et need andmed on avalikkusele kättesaadavad ning nende avalikustamist kolmandate isikute poolt pole seadusega keelatud. Riigikohus kordas üle ka oma varasemad seisukohad (vt nt lahendid nr 3-2-1-53-07, 3-2-1-161-05, 3-2-1-11-04) faktiväite ja väärtushinnangu eristamisest. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole õigusvastane.
 
Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Sealjuures võib ka tõeste faktiväidete esitamise viis ja kontekst kujutada (kahjustava) väärtushinnangu andmist. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda muuhulgas ebasündsast väljendusviisist.

Vastuseks ringkonnakohtu seisukohale, et kõnealune teabe avalikustamine pole aktsepteeritav õiguskaitsevahend võla väljanõudmisel, leidis Riigikohus, et valikuvõimalus kasutada võlgniku mõjutamiseks õiguskaitsevahendeid (sh pöörduda hagiga või muu avaldusega kohtusse), ei võta õigustatud isikult õigust avaldada võla tasumise eesmärgil võlgniku ja selle juhatuse liikmete kohta andmeid ja kohaseid väärtushinnanguid.
 
Riigikohus selgitas täiendavalt, et isik ei pea siiski taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku (nt ettevõtte) käitumist mõjutada (nt juhatuse liikme piiratud esindusõigus). Kui teabe avaldajale peaks laekuma selline info, siis peab avaldaja seda kontrollima ja kaaluma, kas avaldatud teabe seostamine konkreetse isikuga võib olla põhjendamatu ja tema mainet ebaproportsionaalselt kahjustav.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes saab järeldada, et võlgniku kohta andmete avaldamine võla tagasinõudmisel pole keelatud kui avalikustatud faktiväited on tõepärased ning nende esitamise viis või faktiväidetega koos esitatud teave pole käsitatav ebakohase väärtushinnanguna.