Eelnõu eesmärk on anda osaühingu vormis tegutsevatele ettevõtjatele senisest suuremad võimalused kujundada oma tegevust, osanikevahelisi suhteid ning investorite vahelisi suhteid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eelnõu rakendudes on ettevõtjatel võimalik leida investoreid märksa paindlikemas tingimustes. Muudatused on kantud vajadusest viia osaühingute regulatsioon kooskõlla rahvusvahelise praktikaga, sest praktikas on tavapärane, et investoritele, kes annavad ettevõtjale laenu, väljastatakse vahetusvõlakirju, mille nad teatud tingimustel ja aja jooksul saavad vahetada osaluse vastu äriühingus.
Eelnõuga võimaldatakse osaühingu põhikirjaga teatud osanikele või osanike gruppidele eriõiguste andmist ning osaühingu poolt eri liiki osade väljaandmist. Nt saab anda eriõigusi teatud otsuste vastuvõtmisel, vetoõigusi, eelisõigusi dividendi või likvideerimishüvitise saamisel.
Osaühingu nõukogu liikmed saavad edaspidi osaleda koosolekutel sidevahendite abil. Samuti muudetakse nõukogu otsuste vastuvõtmise korda ilma koosolekut kokku kutsumata selliselt, et nõukogu saab vajadusel ka oma töökorras määratleda otsuste sellisel kujul vastuvõtmist.
Osaühingu juhatusele ja nõukogule saab anda põhikirjaga õiguse suurendada osaühingu kapitali, et igapäevasele kapitali kaasamise vajadustele kiiremini ja efektiivsemalt reageerida.
Eelnõu aitab muuta Eesti ettevõtluskeskkonna alast regulatsioon paindlikumaks, aidatakse sealjuures kaasa ka nn iduühingute praktikas tekkinud probleemide lahendamisele. Muudatused võiksid motiveerida Eesti iduettevõtjaid jääma Eestisse ka peale väliskapitali kaasamist.
Seadus jõustub 1. juulil järgmisel aastal.
