„Joobes juhtimine on tõsine probleem, millega peab ühiskonna tasandil tegelema. Olukord ei ole läinud viimastel aastatel paremaks ja pigem näitavad 2020 esimese viie kuu andmed, et kriminaalses joobes tabatud juhtide osakaal on võrreldes eelnevate aastatega kasvamas. Iga joobes juhi põhjustatud surmaga lõppenud õnnetus on liiast. Alles aasta alguses kaotas sellises õnnetuses Saaremaal elu kolm inimest,“ rääkis justiitsminister Raivo Aeg.
Justiitsministri sõnul ei piisa ainuüksi karistuste karmistamisest, vaja on tegeleda alkoholist põhjustatud kahjude ennetamisega laiemalt - kujundada taunivat suhtumist liigtarvitamisse, kui sellega kaasneb juhina liikluses osalemine ja pakkuda ravivõimalusi neile, kel on väljakujunenud sõltuvus.
Kui raske õnnetus on juba aset leidnud, tegeleme tagajärgedega. Oluline on, et selliseid õnnetusi oleks võimalikult vähe ja inimene ei istuks joobes peaga autorooli. Selleks saab mitme ministeeriumi koostöös päris palju ära teha,
rõhutas Aeg.
Selleks, et joobes juhtimisi oleks tulevikus vähem, tegi justiitsministeerium mitmeid ettepanekuid. Mootorsõiduki juhtimine kriminaalses joobes toob tulevikus juhile kaasa juhtimisõiguse ja tervisetõendi automaatse peatumise. Kriminaalses joobes mootorsõiduki juhtimine on piisav põhjus, et enne juhtimisõiguse taastamist lasub joobes juhil endal tõendamiskoormus, et tema tervislik seisund sealhulgas näiteks alkoholi tarvitamise harjumused lubavad tal liikluses juhina edaspidi üldse osaleda või peab ta enne juhtimisõiguse taastamist tegema korrektiive oma tarbimisharjumustes ja vajadusel otsima abi ravile pöördumise näol.
„Väga oluline on alkoholi tarvitamise häire ravivõimaluste laiendamine. Eestis on hetkel võimalik ravida kokku ligikaudu 3200 patsienti aastas. Ainuüksi joobes juhtimise kuritegusid pannakse aastas toime ligikaudu 2700. Tegime ettepaneku tõsta ravivõimekust veel vähemalt 675 inimese võrra,“ märkis justiitsminister.
Siseministeerium tegi ettepaneku tõsta mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise maksimaalset karistust neljalt aastalt viiele ja joobeseisundis raske liiklusõnnetuse põhjustamise karistuste ülemmäära 12 aastalt 15 aastale. Justiitsministeerium töötab seadusemuudatused välja, kaasates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning siseministeeriumi.
Justiitsministeerium teeb analüüsi joobes juhtimise kuritegude menetluspraktika muutmise vajaduste, s.h sõiduki konfiskeerimise võimaluste laiendamise kohta ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jätkab koos teiste ministeeriumidega mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi kasutuselevõtmise ettevalmistusi.
